Tähelepanek: milleks on ahnus hea?
Kaudselt 1990-ndate tõsielusündmustel põhinev „Kuld” on üpris haarav seiklusfilm, mille keskmes on igivana tõde: kes alla ei anna, see kaotada ei saa. Täpsem eeskuju on tänavuse aasta lõpus juba 30 aasta juubelit tähistav kuldne klassika „Wall Street”. See Oliver Stone’i draama oskas tähelepanekud inimliku ahnuse ja isekuse kohta esile tuua nii eredalt ja moodsale ajale sobivas keeles, et teised filmid on seda siiani paljus kopeerima jäänud – nii ülesehituse kui ka osa üldiste käikude poolest.
Milleks on ahnus hea ja mis hinda maksab üle-laipade-minemise-taktika pikemas plaanis, saab „Kullaski” taas selgeks tehtud. Näeme uljaspea tipputõusmist, edu nautimist ja ka allakäiku. Asi on korralikult kokku pandud ja ette kantud, nii et filmile tervikuna suurt ette heita ei ole. Miinus ongi peamiselt see, et sarnaseid „Wall Streeti” matkijaid on juba palju saanud. Mida rohkem sääraseid teoseid näinud oled, seda vähem see värskelt mõjub ja elevust tekitab. Hästi tehtud küll, aga ikkagi: mitu korda võib?
