Aga alustame positiivsest. „Peidetud ilu” juures saab kohe esile tõsta mitu asja, mille poolest see heas mõttes silma paistab. Lahedad näitlejad, intrigeerivad treilerid, mis näitavad, kuidas peaosaline suhtleb üleloomulike olenditega – nimelt Surma, Aja ja Armastusega.

Mulle meeldib ka loo lõpplahendus, kuigi see näib veidi meelevaldselt juurde poogituna ega tundu varem näidatu põhjal loomulik ega usutav.

„Peidetud ilu” kõneleb meis igaühes peituva lapsukesega, kes usub endiselt, et ilusad liikuvad pildid ongi nagu päris elu ja kenasti käitumine tähendab, et sa oledki hea inimene ja saad selle eest lõpuks premeeritud. Selline lähenemine on tegelikult ka vastuvõetav, kui mitte unustada, et ekraanil on jõulufilm, mis on maskeeritud üheks Will Smithi tõsistest projektidest.

Loe pikemalt: kinoveeb.ee