Talve(krimi)lugemist Prantsusmaalt, Põhjamaadest ja Asumi sõpradelt
Michel Bussi „Keegi pole süütu”
Prantsusmaalt jõuab maakeelde vägagi tummist krimikirjandust: Jean-Claude Izzo, Fred Vargas, Jean-Christophe Grangé, Gilbert Gallerne ja mõistagi Michel Bussi – neist kõige omapärasem ja isepärasem, kelle lahti kirjutatud teemad on sedavõrd laiahaardelised ja erakordsed, et väärivad kestvaid kiiduavaldusi.
„Leidlaps lumetormist” – mis juhtub, kui lennukatastroofis jääb ellu vaid üks imik ja keegi ei tea, kas ta on Lyse-Rose või Emilie, rikkast või vaesest perest laps.
„Mustad vesiroosid” – kas Claude Monet lõi selle maali või mitte? Ning kes ja miks mõrvas kohaliku hambaarsti kolm korda – kiviga, noaga ja uputades?
„Keegi pole süütu” – millist saladust varjavad Malist Prantsusmaale põgenenud üksikema ja tema kolm toredat last ning miks mõrvatakse pagulasorganisatsiooni juhte?
Pascal Engman „Tulemaa”
Rootsist tulvab endiselt krimikirjandust, uusi tulijaid on palju ja loota, et kõik neist oleks tipptasemel, pole paslik. Ent Pascal Engmanist võib asja saada. Esimene raamat triloogiast, kus maailma kurjusega võitleb politseiinspektor Vanessa Frank (Pipi Pikksukk mõjutab ikka sealset kirjandust), tuleb tunnistada, on igati lugemist väärt. Kuningriigi krimikirjanikule omaselt võtab Engman ette sotsiaalsed teemad ja enda sõnul üritab ta olla võimalikult realistlik. See on ühest küljest hea – ta ei kirjuta muinasjuttu –, kuid teisalt karm, kui maailm tõesti sedavõrd hukas on. Ärimeeste röövimised Stockholmis, kuritegeliku tee valinud noored, elundikaubandus – jah, see eksisteerib – Lõuna-Ameerikas... Kõik need on niitidega ühendatud, arvab Frank ja asub sasipundart lahti harutama.
Ulmekogumik „Asumi sõbrad”
Isaac Asimovi panus ulmekirjandusse on hõlmamatu, ent ta suudab žanri veel oma osa anda ka pärast siitilmast lahkumist. Kui palju on maailmas kirjanikke, kelle austuseks hakatakse tema sajanda sünniaastapäeva puhul lugusid looma?
Eesti kirjanikud mälestasid ulmelegendi antoloogiaga „Isaac Asimov 100”, kuhu koondati tõhus peotäis lühijutte. Sama tegi ka kirjastus Fantaasia. Kogumik „Asumi sõbrad” koondab endas Isaac Asimovi jutte, tuntud kirjanike kirjutatud lugusid Asimovi loomingu ainetel ja Isaac Asimoviga seotud tagasivaateid ja mälestusi. Millised nimed... Ray Bradbury, Robert Silverberg, Harry Turtledove, Connie Willis, Frederik Pohl, Poul Anderson, Mike Resnick, Robert Sheckley, Harry Harrison, Orson Scott Card...
Jørn Lier Horst „Katharina kood”
Tasapisi krimikirjanduse absoluutse tipu poole rühkiva Jørn Lier Horsti loodud komissar William Wisting oleks nagu maailma ühe kuulsaima politseiniku Kurt Wallanderi vend. Rahulik, mõtlik, hingeline, ebaõiglust mittetaluv, mõistagi sümpaatne ja nutikas – ühesõnaga äärmiselt positiivne tüüp. Kui seni lahendas Wisting värskeid kuritegusid, siis uues sarjas „Lahendamata juhtumite kvartett” pöördub ta minevikku.
Politseinikke, vähemalt kirjanduslikke, rõhub kõige enam see, kui õiglust ei saa jalule seada ja kurjategija pääseb puhtalt. Nii otsib ka Wisting juba 24. korda välja Katharina Haugeni lahendamata kadumisjuhtumi materjalid ja läheb tema abikaasale Martinile külla. Ent siis Martin kaob.