Tänavakunst peab muutuma ühes muu maailmaga

Eesti EL-i eesistumise ja 100. sünnipäeva raames näitab Edward von Lõngus Berliinis teistsugust grafitit.

Berliin on üks paremaid kohti, kus hulluks minna. See hullus võib väljenduda nii narkootikumidest oma reaalsuse loomises, seksuaalsete piiride kaotamises kui ka lihtsalt tuppa sulgumises ja pisiasjade haiglases korrastamises.

Kõiki neid vorme ühendab anonüümsus, võimalus anduda ükskõik millisele kirele või ka üldse mitte millelegi, ilma et kellelgi selle kohta mingit ütlemist oleks. Võimalus lasta oma loomingulistel ja muudel tungidel vabalt voolata ning samal ajal saada väliskeskkonnast pidevat mõjutust on peamisi põhjuseid, miks eriti just visuaalsete kunstiliikide viljelejad leiavad tee Berliini. Kõige mõnusam on siiski anonüümsus, mis laseb rahulikult loominguga tegeleda ja hoiab välised segajad minimaalsed. Edward von Lõngus, kes oma nime ega identiteeti ei reeda, peaks, kui ta seda veel kaalunud pole, kindlasti mõnda aega Berliinis elama.