Itaaliat on sageli peetud armutute maffia ristiisade valduseks, kus narkokaubandusest ja väljapressimistest saadakse miljoneid. Nüüd on organiseeritud kuritegevuse tippu tõusnud naised - ristiemad, kes on sageli tapvamadki kui mehed.

Palermo maffiabossi tütar Angela Russo õppis tulistama juba lapsena. ühtäkki jäid kõik tema kolm venda haigeks ja surid ning nii tuligi Angelal, kes oli viiest õest vanim, asuda perekonnapea vanima poja ehk järglase rolli. Ta käis isaga sageli jahil ning 15-aastaselt võis teda nimetada juba täpsuslaskuriks, kes oli piisavalt verd näinud - esialgu küll vaid loomaverd.

Siis ühel päeval isa suri ning Angela otsustas perekonna etteotsa asuda. Olnuks ta nõrgema iseloomuga, polnuks maffiamehed teda kunagi tõsiselt võtnud. Kuid Angela oli tõesti kõvast puust ning õige pea omandas ta kõvakäelise juhtimisega respekti, mida võinuks kadestada ka enamik meessoost maffiabosse. Angela abiellus, sünnitas seitse last ning juhtis äritegevust. Mees lasi tal kõike otsustada, sest naine tegi temast kõike paremini.

Vanaema Heroiin

Kõige paremini suutis Angela korraldada uimastiäri. Ta pani käima heroiinikaubanduse Palermo ja Napoli vahel, mis andis tööd kogu perekonnale, sealhulgas ka tütrele Rosettale, pojanaisele Vincenzale ja viimase imeilusale tütrele Lillile. Naised istusid elutoas ning lobisesid kleitide-kingade ostmisest, tellisid neid telefonitsi, leppisid kokku proove õmbleja juures - tegelikult määrati kohtumisi narkodiileritega, valiti välja uimasteid, kontrolliti kraami kvaliteeti.

70-aastaseks saanuna oli Angela ehk nagu teda tunti - vanaema Heroiin - haaranud kuritegelikku ärisse oma suurpere kolm põlvkonda. 1982. aastal ta siiski vahistati ning mõisteti esimese Itaalia naisena süüdi uimastikaubanduses. Kuni selle ajani oli arvatud, et totaalne kontroll maffiagrupeeringutes kuulus vaid meestele. Arvati ka, et mingi kirjutamata seaduse järgi ei võinud ükski naine maffia liikmeks saada. Naismafiooso oli lausa vastuolus maffia põhimõtetega - kaitsta oma mehelikku au, uhkust ja omandit, kusjuures viimase all peeti silmas nii raha kui ka naisi.

ühel juhtival kohal rahvusvahelises uimastikaubanduses on ikka olnud Sitsiilia maffia ehk Cosa Nostra. Toormorfiin tuli Kaug-Idast ja läks ühendriikidesse, kokaiin tuli Lõuna-Ameerikast ning liikus läbi Itaalia lõunaosa põhja poole Euroopasse. Naisi kasutati sageli kullerina, kuna enamasti neid läbi ei otsitud. Kuid kontrollid piiridel muutusid aina tihedamaks ning ka tehniliselt täiuslikumaks, suuremad grupeeringud killustusid ja läksid omavahel kaklema ning nii ei jäänud maffiabossidel lõpuks sageli kedagi usaldusväärsemat järele kui oma naine. Nemad tundsid oma meeste äri intiimsete üksikasjadeni, teadsid, kuidas operatsioone juhtida ja, mis veelgi tähtsam, oskasid kasutada Itaalia meeste shovinismi enda kasuks. Kuidas võiks üks tore Sitsiilia koduperenaine, kes näiteks ise pastatki teeb, narkoäri ajada? Ei iialgi. Ja naised osutusid niimoodi perfektseks vahendiks, maffiale hakkas naisi vaja minema.

Muidugi on narkootikumide vastu võitlejad nüüdseks ka ristiisade kõrval ristiemad sihikule võtnud. Aastatel 1980 kuni 1990 esitati Itaalias 200 000 inimesele süüdistus narkokaubanduses ning suur osa neist olid naised. Möödunud aasta oktoobris avaldatud Itaalia parlamendi ettekandes on kirjas, et 1995. aastal vahistati süüdistatuna koostöös Sitsiilia maffiaga 89 naist, viis aastat varem oli see arv kõigest üks.

Kuid see puudutas enamasti vaid kullereid ja väikseid tegelasi. Tõelised maffiaemandad tegutsevad kena koduperenaise maski taga edasi, sättides silmuseid neile, kes maffiat põlvili püüavad suruda. Nad ei kohku millegi ees tagasi, surudes iga võimalikugi vastuhaku juba eos ja ääretult julmalt maha, hoolimata sellest, kas tegemist on nende pereliikmetega ja kohkumata mõnikord tagasi isegi oma poegade eluküünla kustutamisest.

Näiteks kui seesama Angela juba vanglas trellide taga istus, süüdistatuna narkokulleriks olekus, kaotas ta lõpuks enesevalitsuse ja küsis nördinult: "Miks ma pidanuks teiste heaks ringi sibima? Mina olin see, kes andis korraldusi." Ja kui tema poeg ähvardas tunnistajapingis kõik paljastada, pistis Angela äkitselt röökima täielikus maffiastiilis: "Sa vaata parem ette! Mina su ilmale tõin ja mina võin su siit ka minema saata."

Ajakirjas Cosmopolitan oli juttu veel mõnest ristiemast. üks neist, Napoli maffiabossi tütar Tatiana Imperato tõusis juhiks järgmiselt. 23-aastasena jättis sihvakas ja pikajuukseline iludus Tatiana pooleli põllumajandusõpingud, asudes hoopis juura kallale, kuna nende perekond olevat vajanud head juristi. Talle meeldis pööraselt maffialik elustiil - kiire röögatult hinnalise autoga kihutamine ning isa nime kasutamine kõigi uste avamiseks. Kui ta papa aga kord tulevahetuses surma sai, haaras ta hetkegi kaotamata vere ja pisaratega koonerdamata klanni juhikoha ning maksis metsikult isa tapjaile kätte. 1993. aastal arreteeriti ta süüdistatuna piinamises, kuid kui ohver kohtusaalis Tatiana kivikülma nägu nägi, unustas ta korraga kõik, loobus süüdistusest ja lasi ristiema niimoodi vabaks. Paraku olid piinatu päevad siiski juba loetud.

Piinamine pole muidugi maffiamaailmas midagi uut. Kaitseraha nõudmine kohalikelt ärimeestelt "füüsiliselt tungivalt paludes" on vast üks efektiivsemaid vahendeid rikastumiseks. Uus on aga see, et nüüd võib mõnelt poepidajalt pärast akende purukspeksmist või kaubiku põlema panemist tulla kaitseraha küsima naine. Just nagu 29-aastane Caterina Cotello, hüüdnimega Juunior, kes kuulub Calabria maffiarühmituse tippu. Tema vanem õde oli abielus tolle bossiga, kuid kui viimane politsei eest peitu puges, võttis daam juhtimise üle. Noorem õeke Caterina sai maksukogujaks ning kui ta mõnda poodi astus ja portselanvaase näppides mõne neist kildudeks kukkuda lasi, täitsid poepidajad edaspidised näpunäited vastuvaidlematult.

Verejanus naised

Naised on moodsas maffias küll uuem nähtus, kuid vanadest traditsioonidest hoiavad nad tugevamast poolest isegi kõvemini kinni. Vaikimisvanne püsib täna endiselt ning kuigi viimasel ajal on Itaalias seda omertad rikutud - mitu mafioosot on osutunud või hakanud informaatoriks - on eriti just ristiemad reeturlikkuse levikule kiiret ja halastamatut lõppu tegemas. Informaatorite emad, naised, tütred ei halasta, olles kõhklemata valmis lõikama kõri läbi, lööma nuga rindu oma reeturlikeile isadele, meestele, vendadele.

Niikaua, kuni macholikus Itaalias ei suuda paljud kohtunikud ja korrakaitsjad mõista, et naised on tõesti meestega paljuski võrdsed, lõikavad sellest kasu maffiarühmituste tippu tõusnud ristiemad. 1983. aastal teatas üks Sitsiilia kohtunik, et ta ei saa ühe rahapesus süüdistatava naise üle kohut mõista, sest naised ju lihtsalt ei mõistvat keerulist äriilma. Elagu taoline naiste diskrimineerimine, aplodeerib maffia küllap.

KAIVO KOPLI