Tartu muusikanädal näitas Eesti levimuusika head seisu

Koos kahe seminaripäeva ja linnalavade programmiga pakkus Tallinn Music Weeki noorem õde šanssi nüüdiskultuurile.

Suviselt hõre, kuid ometigi tihe, võiks võtta kokku Tartuffi tuules toimunud muusikanädala mulje. Hõre, sest valitud muusika ei vallutanud paari öö jooksul kõiki küttepuust linna klubisid-lavasid. Tihe, sest reedesel klubiööl sai ka Vilde kahe korruse ja kolme lava vahet joosta omajagu. Ajal, kui kuulatavamad raadiojaamad sisuliselt ignoreerivad meie muusikamaastiku mitmekesisust ja meelelahutusmeedia keskendub peamiselt kõige klikitavamatele, tuleb lihtsalt minna ja ise inimestele näidata, et peale Shanoni või Karl-Erik Taukari on olemas ka teisi bände ja muud muusikat. Seda pakkus Tartu muusikanädal reggae’st progeni. Kuna kavas kippusid esinejad kattuma, tuli teha valikuid ja katkestada elamusi. See polnudki nii lihtne, sest ilma naljata: Eestis tehakse praegu väga palju head muusikat.

Ansambel VonKuusk asetub ritta, kus ees ootavad Jakob Juhkam, Wrupk Urei, Poloonium, Progress ja teised viimasel viisaastakul kunstiliselt ja tehniliselt nõudlikku proget viljeledes esile kerkinud artistid. Kuna Kuuse loomingut iseloomustab pigem psühhedeelne hillitsetus kui eepiline suurevormilisus, toimis ka nende kava teine pool, kus mängiti Tartu räpipundile 615 põhjaks. Veteranist fusion-bänd Phlox pakkus intensiivset elamust nagu ikka. Kaheosalise kava teine pool köitis vokalist Roomet Jakapi häälitsuste ja multifilmiliku teatraalsusega, esimene osa oli rokk­staariliku saksofonisti Kalle Kleini päralt.