Herman Hesse kuulsast romaanist inspireeritud laia haardega festival täidab Tartu ja sel aastal esmakordselt ka Piirissaare ja Saaremaa taas põnevate koosluste ja mainekate artistidega. Jaapanist saadetid trummid juba kolm kuud tagasi siia, klaverid on häälestatud, proovid käivad täie hooga. Klaaspärlimäng 2020 on külastajate jaoks valmis.

Selle aasta festival on juubelihõnguline. Euroopa, täpsemalt Vana-Kreeka muusika algust kõrgkultuurina täpselt määratleda on võimatu, kuid umbes 2500 aasta tagusest ajast, nn klassikalisest ajajärgust pärinevad vanimad konkreetsed andmed muusika kohta. Kahe ja poole aastatuhande vanuste juurtega muusikat kuuleme Hortus Musicuse esituses. Festivali mitmed kontserdid keskenduvad juubilar-heliloojale Beethovenile. Ja Klaaspärlimäng on saanud veerandsaja-aastaseks.

N 9 juuli kell 19 Jaani kirik KOLM PEETRIT Neeme Punder (bambusflööt), Yosuke Oda (taiko-trummid, Jaapan), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen Kavas Pjotr Tšaikovski, Pēteris Vasks, Peeter Vähi

Heliloojad, kes esindavad vene, läti ja eesti muusikat ... Kuigi meie – eestlased – soovime end pigem määratleda põhjamaalastena, on viimase aja geeniuuringud tõestanud, et tegelikult sarnaneme enam lõunanaabrite ning Peipsi-taguse rahvaga. Kas see sarnasus ilmneb kolme Peetri loomingus? Tegelikult võiks kontsert kanda pealkirja „Neli Peetrit“, sest kontserdi eel avatakse kirikus Läti arhitekti/fotograafi/graafiku Pēteris Venckovičsi näitus „I Am Peter, Architect Peter“. Neljast Peetrist kolm austavad kontserti kohalolekuga.

R 10 juuli kell 19 Jaani kirik

MESSE DE ... CARMINA BURANA

Hortus Musicus

Kõlab Vana-Kreeka muusika, Tournai missa ja Carmina Burana (mitte Orffi samanimeline kantaat, vaid selle aluseks olevad originaal-laulud), mis kokku moodustavad otsekui uue kompositsiooni. Kontserdi eel toimub sama repertuaariga uhiuue CD esitlus.

R 10 juuli kell 22 Jaani kirik

VANA JA UUE KOHTUMINE

Eesti Filhamoonia Kammerkoor, dirigent Kaspars Putniņš

Victoria, Josquin, Arvo Pärt

L 11 juuli kell 19 Jaani kirik

BEETHOVEN – 250

Wiener Kammersymphonie

Üles astub Wiener Kammersymphonie oma tõepoolest kammerlikus kvintetikoosseisus, ent esitamisele tulevad teosed on seevastu suured – avamäng „Coriolanus“, Sümfoonia nr 7 keelpilliseade ja – nii uskumatult kui see ka ei kõla – isegi klaverisonaadi „Pateetiline“ arranžeering keelpillidele.

L 10 juuli kell 22 Jaani kirik

KANDLE-BAROKK

Anna-Liisa Eller & Hedi Viisma (kromaatilised kandled)

Kavas Byrd, Händel, Bach, Rameau

Kannel on Eestis ja naabermaades rahvapillina tuntud juba pikki aegu. Kuid alates käesolevast sajandist on esile kerkimas uus kromaatilise kandle virtuooside põlvkond, kes on oma hariduse või täiendhariduse saanud Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal ... Nene jaoks pole kannel rahvapill ega eksperimentaalne või koloriitne „lisand“ avangard-muusikas. Kannel seisab võrdväärsena kõrvuti klaveri, klavessiini, oreli, harfi või mis tahes muu klassikalises muusikas kasutatava pilliga. Baroki alal on esile kerkinud kaks vaieldamatut virtuoosi: Anna-Liisa Eller ja Hedi Viisma, kellest viimane on siinmail ehk vähem tuntud, kuna ei ela Eestis.

P 12 juuli kell 14 Piirissaare

RÄNNAK LÄBI VANA-VENE KIRIKULAULU

Kammerkoor „Orthodox Singers“, dirigent Valeri Petrov

Kavas Valamo, Afoni ja Solovetski kloostrite laulud, Õiglane Nektarios Aeginski

Vaatamata faktile, et kammerkoori nimes sisaldub sõna „orthodox“, esitab koor sel korral ka laule, mis põhinevad staroveride ehk vanausuliste vaimulikel tekstidel. Kontserdi toimumise koht on kõike muud kui tavapärane. Teatavasti on Piirissaarel kaks vene ja üks eesti küla, enamik elanikest on vanausulised. Paraku on piirissaarlased Eesti elust eemale jäänud, mõneti isegi unustatud. Kuigi kontsert ei toimu Tartus, on see mõeldud mitte üksnes saare-elanikele, vaid pigem isegi tartlastele ja teistele „mandri-eestlastele“, kellele korraldatakse festivali poolt laevatransport. Mõneti täidab kontsert ka lõimumisele kaasaaitaja rolli.

E 13 juuli kell 19 Jaani kirik

KUUPAISTESONAAT

Viviana Sofronitsky (haamerklaverid, Kanada)

Väljapaistev pianist Viviana Sofronitsky on vene juurtega, identifitseerib end enamasti kanadalasena, elab Tšehhis ning on abielus ameeriklasest klaverimeistri Paul McNultyga. Ta esitab kolm Beethoveni klaverisonaati – varajasest, keskmisest ja hilisest loominguperioodist, nende hulgas ka kuulsa „Kuupaistesonaadi“. Ei hakka siinkohal üles lugema Sofronitsky pianistikarjääri kõrghetki, antud kontserdi kontekstis on olulisem, et Jaani kirikusse tuuakse Tšehhimaalt kolm ajaloolist haamerklaverit, just nimelt nende kolme klaveri koopiad, millel Beethoven komponeeris ülalnimetatud sonaadid.

T 14 juuli kell 19 Jaani kirik

BEETHOVEN – 250

Riivo Kallasmaa (oboe), Čiurlionise-kvarteti vähendatud koosseis (Leedu), Ralf Taal (klaver), Ulla Krigul (orel), Marianna Liik (elektroonika)

Kavas Beethoven, Ekimovski, Liik (esiettekanne), Vähi

Kontserdi peateoseks kujuneb Beethoveni Sümfoonia nr 2, millest helilooja ise on teinud kammerversiooni. Beethovenist on inspiratsiooni saanud ka tänapäeva heliloojad ... Kõlab Moskva ühe juhtivama helilooja teos „Kuupaistesonaat“, Peeter Vähi „Hommage à Brillance de Lune“ ja Marianna Liiki hetkel veel lõpetamata teos. Kõik heliloojad peale juubilari on kohal!

T 14 juuli kell 21.30 Antoniuse õu

JAAPANI TRUMMI-SHOW

Taiko-ansambel: Yosuke Oda (taiko-trummid), Kazunari Abe (bambusflööt), Tsuyoshi Maeda (taiko-trummid)

Ansambli „Kōdo“ endised muusikud ... Autentsus, arhailisus, vägi, teatraalsus, ehedad kostüümid…

K 15 juuli kell 19 Jaani kirik

AASTAAJAD

Kremerata Baltica

Kavas Vivaldi, Tšaikovski, Vasks, Vähi

Kremerata tasemest räägib The New York Times, Grammy-auhind, plaadistused Deutsche Grammophoni ja ECMiga, ning muidugi sellised koostööpartnerid nagu Martha Argerich, Jevgeni Kissin, Vadim Repin, Yo-Yo Ma, Vladimir Ashkenazy, Christoph Eschenbach, Kent Nagano, Sir Simon Rattle jt. Vähe on prestiižseid kontserdisaale, kus Kremerata pole mänginud. Klaaspärlimängul esineti viimati aastal 2009.