TEA Entsüklopeedia avaköite üldmulje on hea
Septembri alguses esitleti Tartus ja Tallinnas TEA Entsüklopeedia esimest köidet, mis hõlmab vahemikku “A – Alžeeria”. Vahest polnudki pealinna kirjastuste puhul harva esinev raamatu esmaesitlus Tartus juhuslik – ehk võib selles näha omalaadset kummardust ülikoolilinnale. Kummardus oli mõlemapoolne, sest Tartu akadeemilisi ringkondi esindas esitlusel ülikooli rektor.
Uue üldentsüklopeedia esimese köite ilmumine on kahtlemata kultuurilooline suursündmus. Kindlasti meenuvad varasemad: Eesti Entsüklopeedia (1932–1937, täiendköide 1940), Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE, 1968–1976) ning ENE/Eesti Entsüklopeedia (1985–1999, lisaköited 2000 ja 2007).
Entsüklopeedia avaldamine nõuab ulatuslikku üldkultuurilist tausta: autoreid ja teadusterminoloogiat, aga ka arvukaid tellijaid. Nii jäi juba algetapis seisma Karl August Hermanni “Eesti üleüldine teaduse raamat”, millega 1906. aastal jõuti teise köite vihikutes märksõnani “Brasilia”. Samuti katkes 1950. aastate lõpus paguluses pärast teist vihikut teatmeteose Eesti Entsüklopeedia väljaandmine. Paguluse initsiatiiv aga mõjutas Moskvat andma Eesti NSV-le luba avaldada kolmeköiteline Eesti-aineline entsüklopeedia, mis hiljem kasvas oma aja kohta heatasemeliseks ENE-ks. Kui Hermanni väljaande tiraaž oli 2000, siis ENE-l koguni 65 000. Koguse ladustamine käis trükikojal üle jõu ning mõnda aega hoiti raamatupakke koguni Oleviste kiriku keldris.
TEA teatmeteose esitlus on pika protsessi esimene samm, sest ees ootavad lühikesele, vaid kuueaastasele tsüklile kavandatud 21 köidet. Igal juhul tuleb juba praegu tunnustada 267 autorit, entsüklopeedia kolleegiumi (Jüri Engelbrecht, Ene Ergma, Signe Kivi, Peeter Tulviste, Rein Veidemann) ning kirjastuse meeskonda, sest ettenähtud ja paljureklaamitud töö sai tähtajaks valmis – ehkki vähemalt üks konkurent tegi jõupingutusi, et panna juba ette paljugi kahtluse alla. Siiski, kirjastus TEA tähistas kevadsuvel 20-aastast kirjastamist ja teatmekirjanduse väljaandmist. Praeguses Eestis pole palju ettevõtteid, kes oleksid 20 aastat tulemusrikkalt ühes ja samas valdkonnas tegutsenud. TEA pikk kirjastamistraditsioon on kahtlemata üks oluline tulevikugarantii.
Teatmik laiale ringile
Kindlasti on küsijaid: kas uut üldentsüklopeediat on tänasel päeval vaja? Tuleks nõustuda professor Tulviste saatesõnadega: “Teist korda Eesti ajaloos jõuab kasutaja kätte entsüklopeedia, mille on kavandanud, kokku kirjutanud ja kirjastanud vabad inimesed vabal maal. Tegijail pole vaja olnud midagi ridade vahele peita ja lugejail pole vaja sealt midagi otsida ega ärrituda asjade surnuksvaikimise või vassimise peale.”
TEA Entsüklopeedia ilmub infotehnoloogia ajastul. Tuleb tunnustada uue entsüklopeedia vormi, kus esimese köite tutvustusega samal päeval avanes internetis e-Entsüklopeedia. Viimase köitega peaks valmis saama DVD. Esialgu on internetiversioon nähtav entsüklopeedia tellijatele, ent ilmselt võib kirjastus leida arenguruumi. Kirjastus on kinnitanud, et vabavarana läheb üles iga artikli algus ja palju muudki. Milline see muu täpselt tuleb, sõltub ilmselt kaasatulijatest. Näiteks Rootsis kuulub interneti-entsüklopeedia kasutajate sekka enamik riigi- ja omavalitsusasutusi, koolid jt, kes kannavad kasutusõiguse eest kirjastusele üle teatud summa. Õbluke Eesti kultuuriruum ei kanna välja kaht üheaegset üldentsüklopeediat ja sestap tuleb teha pingutusi, et käimasolev oleks sisult tipptasemel ning laialdase levikuga. Kui tellijate nimekirjas on väike Ardu raamatukogu või Valtu põhikool, siis peaks tellimuse vormistamine olema jõukohane mõnevõrra suurematele asutustele. Esmavaatlus kinnitab, et interneti-versiooni on juba mõne päeva jooksul uut materjali lisandunud. Tegemist on ju entsüklopeediaga, mis jääb alati uuenema.
Üldmulje TEA Entsüklopeedia esmaköitest on hea: formaat on sobilikus suuruses, tekst oma liigendatuselt hästi haaratav, eriti just kolmes veerus. Fotode valik on mitmekülgne ning skeemid arusaadavad, artiklid on “loetavad”, s.t ei ole ülearu palju häirivaid lühendeid. Tegemist on entsüklopeediaga laiale kasutajaskonnale.
Esmaköide annab ainet ka küsimusteks: siit leiame tõlkija ning teatritegelase Ülev Aaloe, aga puudu jääb tema vend, Kaali meteoriidikraatri uurijana tuntuks saanud Ago Aaloe. Märksõnastiku koostamine on raske protsess, kus ei saa lubada nähtavat dissonantsi. Vahest on mõni pilt liiga tume, vahest on küljenduses tekkinud järjestikku täistekstiga lehekülgi, mis vajaksid ilmestamiseks mõnda illustratsiooni – nii tuleks järgmise planeerimise eel esmaköide veel kord rahuliku pilguga üle vaadata. Kindlasti on pisivigu, näiteks lk 256 kinnitab: “1. X 1990 likvideeris Eesti NSV valitsus tsensuuriameti.” Teatavasti polnud 1990. aasta oktoobris enam Eesti NSV-d, ehkki Eesti oli veel NSV Liidu koosseisus.
Põhjust suureks muretsemiseks ei tohiks siiski olla, sest esimene eksam on sooritatud hästi. Edasine sõltub paljuski meist kõigist.
