Teet Margna Kaia Kanepi raamatust: on neid, kelle arvates võiks Kaia olla vaimselt tasakaalukam... Pärast raamatu lugemist ei tea ma, kellel oleks see tasakaal parem kui Kaial!
See raamat annab lugejale väga intiimselt lähedase sissevaate Eesti naiste pikaaegse esireketi Kaia Kanepi ellu. Muidu napisõnaline Kaia avab raamatus oma (treening)päevikud ja hinge ning avanevad leheküljed on kõike muud kui mittemidagiütlevad vastused spordireporteritele pärast mõnda kaotatud mängu. Mulle väga meeldib Kaia mõttemaailm, tema rahu ja kannatlikkus, kuigi talle endale on see tähendanud lõputuid ohvreid ja kannatusi. Ent vähemalt kõnnib ta teed, mis teeb teda õnnelikuks.
Nagu reklaamitud, võibki öelda, et ausus on selle raamatu üheks märksõnaks. Millise piirini me ise suudame olla avalikkuse ees täiesti ausad? Vähesed saavad seda enda kohta teada ja veel vähesemad uurivad selle välja vabatahtlikult. Tänu Kaia julgusele mõistan ma teda nüüd 100%. Kui inimese eest räägivad ajakirjanduses võõrad ja asjatundmatud „arvajad“, on tulemuseks kahjuks suur segadus. Meedia võim on suur ja värvikad pealkirjad võivad usu sportlasesse kõikuma lüüa ka kõige tulihingelisemal fännil. Olen kõhklema löönud minagi... et mis nagu toimub, Kaia! Nüüd ma siis tean.
See raamat avab detailselt tippsporti kui ka Kaiat ümbritsevaid inimsuhteid. Ideaalis võiks see olla üks harmooniline kookon, milles hoituna Grand Slame võita, kuid paraku on see hoopis üks hullumeelne ameerika mägede atraktsioon hooldust vajavas lõbustuspargis. Mingil hetkel vist isegi õuduste tuba. Mul polnud aimugi, kui olulised on ühele tipptennisistile edu saavutamiseks erinevad suhteliinid ja kui keeruline on seda maailma luua. On neid, kelle arvates Kaia vaimne tasakaal võiks olla parem... Raamatut lugedes tundub mulle, et ma ei tea, kellel oleks see parem kui Kaial. Kaial võib olla perekond, treenerid, sponsorid, kirik, aga ometi on ta oma teel selles jõhkras tippspordi maailmas üksi. Nii üksi.
See raamat on kergelt loetav ja põnev igaühele, keda mingi nurga alt huvitab tennis, tippsport või Kaia Kanepi. Eneseabiõpik on see neile, kes arvavad, et neil on raske ja vajavad innustust. Statistikahuvilistele on see ka väärt teatmeteos ja igale tugitoolisportlasele võiks see olla kohustuslik kirjandus.
Tunnistan, et arvustajana pole ma erapooletu, vaid suur Kaia fänn. Pärast 2010. aasta US Openi veerandfinaali kirjutasin Kaiale: Miljon korda palju õnne Sulle! Ma olen vaikselt kodus Sulle arvuti ja teleka ees kaasa elanud juba aastaid ja alati omal väiksel moel elanud läbi Sinu muresid ja rõõme! Kindlalt uskudes, et palju rõõmsaid hetki ootab veel ees. Eriti uhke olen ma olnud Sinu üle pärast seda sponsorite jama. Tubli! Oleks vaid rohkematel inimestel Sinu sihikindlust, eneseusku ja jõudu. Las koerad hauguvad...
