Kaksteist aastat tagasi otsutas trobikond noori inimesi siduda ennast filmimaailmaga ning kel vedas, see võetigi vastu sel ajal Tallinna pedagoogika ülikooli nime kandnud filmi- ja video õppetooli.

Tollasest nn Marani lennust kasvas välja päris arvestatav seltskond, kellest enamik figureerib praegu kinomaailmas. Kuid aastatel, kui me kõik olime nooremad ja eriti vihased tudengid, polnud kerge kaasõpilaste loomingulist potentsiaali määrata.

Küll aga oli selge, et meie kaasüliõpilasel Anri Rulkovil oli olemas väga selge visioon ja kinematograafiline tunnetus. Juba tema koolitöödest kumas vastu väga stiilipuhas atmosfääritaju, mis lubas oletada, et kunagi näitab ta veel meile kõigile, milleks ta on võimeline. Pärast kinovallas lugematuid filmitöid ning eneseotsinguid tundus, et just nüüd ongi lõpuks see tund tulnud – kultuurkapitali “Ela ja sära” stipendiaat Anri tegeles aktiivselt kahe pika mängufilmi “Soovide puu” ja “Kuidas paraneda fotograafiast” arendamisega ning endised kursusekaaslased elasid kaasa tema töödele.

Nüüd paraku teame, et tegemata jäävad nii need kui ka paljud teised filmid, mis oleks võinud olla. Anri ootamatu lahkumine haiguse tagajärjel ei jäta tühimikku mitte ainult eesti kinokunsti, tema tegelik kaotus on mõõtmatult suurem. Anri Rulkovi olulisemate tööde hulka kuuluvad 2001. aastal lavastatud dokumentaalfilm “Helmut”, mille idee ja reÏii autor ta oli. Samuti aastal 2004 valminud lühimängufilm “Hirm”.