The Boondocks Sandra Mäesepp

Räägime veidi The Boondocksi tagamaadest. Millal - kui vanalt - ja millised bändid ning artistid Eestist ja välismaalt tekitasid teis tõsisema huvi muusika ja sellega tegelemise vastu?
Karl:
Mina hakkasin vast üldse tänu isale muusikat kuulama. Olin vist 3-aastane kui käisin temaga esimesel Justamendi esinemisel kaasas. Tol ajal ma muidugi väga aru ei saanud misasi see muusika üldse on, aga autos ma igatahes nõus sõitma polnud kui mõni plaat ei mänginud. Rohkem hakkasin kuulama muusikat põhikoolis (12-aastaselt ehk), esimesed nii-öelda lemmikartistid olid Oasis, Lenny Kravitz, Foo Fighters ja RHCP. Sellest on siiani mulle külge jäänud väga-väga kõvasti Oasise muusika ja sellega haakub, ma usun, ka meie muusika väga tugevalt. Tegelema hakkasin muusikaga kohe siis, kui Oasis lahku läks (2009), siis olin 13-aastane ja tekkis tugev tunne, et midagi on nagu maailmas puudu. 2011. aastal, kui Noel Gallagher (Oasise kitarrist) lasi sooloplaadi välja, sain aru kohe, mis muusikat ma tegema hakkan. Siis hakkasime bändi ka tegema. Hiljem hakkasid kollektiivselt meid mõjutama modernse indieskene bändid nagu Arctic Monkeys, Kings of Leon, Kasabian, Kaiser Chiefs, The Strokes, Queens of the Stone Age ning nüüdseks on asi jooksnud tugevalt retro peale. Praegu on isiklikult diskomaania peal, kuulan repeat'i peal GTA Vice City soundtracki, Chici ja Michael Jacksoni varasemat loomingut.
Hendrik: Huvi bändi tegemise vastu on lapsest saati olnud, kui Terminaatori Tele2 GoLive'i esinemist vaatasin (niimoodi umbes 2 korda päevas vähemalt). Veel tõsisem tahtmine bändis olemise vastu tekkis põhikooli ajal, kui olin juba kitarri mängima õppinud. Üksi oma toas Nirvana laividele ning hiljem Biffy Clyro lugudele kaasa mängimine tekitas jumaliku tunde.
Villem: 5-aastaselt, kui mind hakkas Kraftwerki muusika väga huvitama, hakkasin neid kuulama ning pärast seda Rammsteini.

Kas ja kuidas mõjutavad Bedwettersi ja Sibyl Vane’i edulood ning Defrage’i – khm, khm – Pärnu bändiskenet?
Karl:
Bedwetters ma arvan, nii väga palju enam ei mõjuta. Millalgi toimus üleminek sellelt muusikalt meie linnas rohkem alternatiivi peale. Kunagi oli Pärnu metalpealinn, nüüd justkui indie. Mulle endale meeldib mõelda, et Pärnu on Eesti Manchester ja et The Boondocks on (ehk kunagi) Eesti Oasis, ainult et lahku minna ei taha ja Villemi kitarri püstoliga tulistada ka eriti ei taha. Sibyl Vane on kindlasti väga tugevalt mõjutanud. Heiko Leesment on meile hea sõber ja tohutult andekas, töökas inimene. Ta aitas meid alguses väga tugevalt ja ilmselt on tema kõige rohkem mõjutanud meid töökamaks kui teisi kaasmuusikuid kodulinnas (vähemalt nii paistab). Defrage'i kohta kommenteerida mina ei viitsi, soovi, ega taha.
Villem: Kindlasti tähendab see ikkagi pigem seda, et Pärnust tuleb päris mainekaid ja edukaid bände kogu aeg.

Millised on teie endi peamised edukogemused ja tagasilöögid, mida need on õpetanud?
Karl:
Väga kindlalt hüppasime Noortebändi keerisesse ja arvasime, et meil läheb ülihästi. Eelvoorust žüriiga edasi ei saanud. Paar päeva masetsesime ja siis hakkasime tugevalt tööd tegema ja hääli koguma. Poolfinaali saime rahvahääletusega ja tugevate lavapersoonade muutuste ja uute lugudega saime ka žürii heakskiidu ning läbi nende finaali. Sama juhtus Tallinn Music Week'il, kus arvasime, et meil läheb ülihästi, ja saame plaadilepingu ja Positivusele esinema. Kumbagit ei juhtunud ja sellest ajast saati oleme eksponentsiaalselt tõustes üritanud kõikvõimalikku teha, et meil läheks järjest paremini.

Kes on bändis kes, kuidas jagunevad lugude kirjutamisel ja arranžeerimisel ning bänditegemise adminastratiivpoolel nagu proovide ja esinemist kokkuleppimisel rollid?
Karl:
Mina kirjutan peamiselt algmaterjali valmis, tegeleme kollektiivselt produga ja arranžeerimisega. Administratiivsel poolel olen samuti kõige rohkem ise seotud, aga mitte alati muidugi.

Trio formaat, millised on selle eelised teie jaoks ja milliseid piiranguid see seab?
Karl:
Me pole taotluslikult trio. Praegu on juhtunud lihtsalt nii, et me kolmekesi toimisime paremini kui neljakesi/viiekesi (bändi alguses olid erinevad koosseisud, rollid). Kui keegi peaks kunagi juhtuma meiega kokku, kellega meile meeldib koos teha muusikat rohkem kui ainult kolmekesi, siis võib kindel olla, et see inimene ilmselt ka meiega lava peal kaasas on.
Hendrik: Piiranguid seab muusikalisel arendamisel, ainult kolm pilli ju. Suureks plussiks on kindlasti kompaktsus reisimisel ning kolmekesi on kindlasti lihtsam vaidlustes kompromisse leida, kui rohkemakesi.

Kui pika aja peale ja mis vanuses on kirjutatud „USB“ materjal, kas jäi palju lugusid üle, kui tihe on üldse bändi loominguline sõel?
Karl:
Üle jäi kolm laulu ja salvestuse käigus kirjutasime üldse ühe uue loo plaadile ("I Hunger"). Plaadipealsed lood on kõik väga erineval ajal kirjutatud. Uuteks lipulaevadeks said peamiselt elektroonilised lood, kuid plaadil on ka laule, mis on lausa bändi algusajal kirjutatud. Bändi loominguline sõel on väga-väga tihe. Mitte et me lihtsalt soga välja ajaks oma loominguga, vaid pigem nii, et väga-väga palju häid laule tuleb, ja nende vahel on raske valida, milliseid edasi arendada. Kõike korraga ka ei suuda. Samas oleme me ilmselt ühed vähestest, kes ei kirjuta plaadi jaoks sada laulu ja ei vali sealt kümme head välja, vaid pigem viisteist head, millest kümme väga head välja valime. Ise oleme rahul, halbu laule me ei kirjuta.

Millised on need märgilised sihid, mida tahate bändiga ära teha? Mõtlen a la vinüülplaati, esinemist Positivusel, väiksemat Euroopa-turneed ja muud taolist…
Karl:
Vinüülplaat ja kassett absoluutselt. Peaks mingi suurema mahuga floppy ka välja arendama. Laivkontserti tahaks videolindile jäädvustada, bändiga koos mingit filmi säärast asja ka luua (a la Pink Floyd'i 'The Wall'). Tallinn Music Week ja Positivus on järgmised suured sihid. Tuuritama minna tahaks ilmselt siis, kui kuulajaskonda ka on. Nullist alustada poleks väga teemas.
Hendrik: Inglismaal kuskil pubis mängida.

Muusikavideo tegite oma kooli vahenditega, rääkige veidi sellest kogemusest?
Karl:
Tegime plaadi peal teise loona esineva "Turn Off the Lights'i" jaoks kooliga video. Tähendab, et Sütevakas oli valikaine filmiringi näol. Argo Valdmaa juhatusel ja filmiringi õpilaste tegemisel tegimegi video valmis ja tore kogemus oli. Kõik olid ju sõbrad, tuttavad. Nii palju võin veel öelda, et hetkel on veel üks video tegemisel, seekord juba teiste inimestega.