Thomasele unejutuks “Kakukest” ette lugemas

Thomas on kaks aastat ja seitse kuud vana. Ilma muinasjututa ta magama ei jää. Praegu on üks tema lemmikuid “Kakuke”. Lapsed saavad muinasjutust mõnikord hoopis omamoodi aru.

— Mis muinasjuttu me loeme?

— Una-kakku taan.

— Kakukese muinasjuttu. Emme toob raamatu, mine sina teki alla.

— Teki all – soe.

— Kuhu sa raamatu panid?

— Ei tea. Kasti panin.

— Ei ole kastis. Kuhu sa raamatu panid?

— Ei ole kastis.

— Ai, kes jättis raamatu põrandale? Nii. Vaatame. Kes sellel pildil on?

— Kollane pea.

— Ei ole, see on Kakuke.

— See on Kakuke.

— Ja kes siin on?

— See ka on Kakuke.

— Need on eit ja taat. “Elasid kord eite-taati. Ütleb taat ühel päeval eidele...”

— Veel kollane pea!

— See on Kakuke.

— Kakuke.

— “Ütleb taat ühel päeval eidele: “Küpseta õige üks kakuke.” “Millest ma selle küpsetan? Jahu pole.” “Eh sind, eite! Kraabi leivaastja põhjast, pühi salve põrand üle ja saadki jahu kokku.””

— Siin on kiisu.

— See on jänku.

— Kiisu!

— On küll kiisu moodi, aga siin ongi sellised karvased pildid. See on jänku. “Veeres kakuke mööda teed ja kohtas jänest.”

— See.

— Kes see on?

— See.

— See on lepatriinu. “Veeres kakuke mööda teed ja kohtas...”

— Lepatiinu – kutt-kutt!

— Mida ta teeb?

— Kõdi-kõdi!

— Lepatriinu ronib jänku käpa peale. “...veeres mööda teed ja kohtas jänest: “Kakuke-kakuke, ma söön su ära!” “Ära söö, ma parem laulan sulle,” ütles Kakuke ja hakkas laulma: “Astja põhjast kraabitud, salve põhjast pühitud...””

— Lepatiinu teeb kõdi-kõdi!

— ““...koorega kokku segatud, aknalaual jahtunud...””

— See ka jänku!

— See on jänku moodi hunt. “Veeres kakuke muudkui edasi ja kohtas hunti: “Kakuke-Kakuke, ma söön su ära!””

— Unt.

— Jah, hunt tahab Kakukest ära süüa. “Aga Kakuke ütles: “Pagesin ma taadi käest, pagesin ma eide käest, pagesin ma jänese käest...””

— Ei taha enam.

— Vaatame siis edasi.

— Mõmm-mõmm.

— See on karumõmm.

— Usikas.

— Karul on lusikas peos. ““Kakuke-Kakuke, ma söön su ära.” “Ei saa sina, laikäpp , mind kätte! Astja põhjast kraabitud, salve põhjast pühitud, koorega kokku...””

— Mesimumm!

— Mesimummid ka lendavad siin. ““...koorega kokku segatud...””

— Teine mesimumm.

— ““...koorega kokku segatud, aknalaual jahtunud...””

— Teine mesimumm!

— Tubli, teine mesimumm. ““...koorega kokku segatud, aknalaual jahtunud. Pagesin ma eide käest, pagesin ma jänese käest, pagesin ma hundi käest, ja sinu käest, karu, jooksen ammugi ära!”” Vaata, kes siin peal on?

— Ebane!

— Rebane. “Rebane ütleb: “Tere Kakuke! Oled sina alles kaunike!””

— Ipi-katt.

— Liblikas lendab. “Aga kakuke hakkas...”

— Teine ipi-katt.

— Teine liblikas lendab. “Aga kakuke hakkas...”

— Oi, vaata! Veel teine ipi-katt!

— Kolmas libikas. “Aga kakuke hakkas laulma...”

— Ipi-katt seene peale. Siin on väike seen.

— “...ja kakuke-rumaluke hüppaski rebase keele peale, aga rebane tegi korraks amps – ja sõigi kakukese ära.”

— Pane kinni. Tuttu-tuttu teki alla. Emme ka tuttu. Tuli kustu. Homme jälle.