Tiina Lokk: PÖFF on noor ja vaba A-klassi festival, mis on vaba valima programmi žanrifilme ja mida ei seo kultuuripoliitika. Foto: Rauno Volmar

PÖFF on neljandat aastat A-kategooria filmifestival. Mida selle säilitamiseks tegema peab ja kas see staatus võib kaduda?

Võib, konkurents on väga suur. Sellel aastal tuleb meid kontrollima FIAPF-i (rahvusvaheline produtsentide liitude föderatsioon – toim) esindaja ja meil on pikk nimekiri, mida nõutakse. Meie regioonis tahab A-kategooriat kindlasti saada Vilniuse festival, aga kui üks juba ees on, siis tavaliselt seda ei anta. Põhjamaades on kõige suurem võimalus Göteborgi filmifestivalil. Praegu on neil väga tugev Põhjamaade festivali kuvand, aga näen, et nad valmistuvad hoogsalt rahvusvaheliseks muutuma.

Konkurents A-kategooriale on tihe, sest sellel on väga suur kasutegur, kui kõik osalised, linn, riik ja filmivaldkond festivali hästi ära kasutada oskavad. Riigile on ühekordsetest suurüritustest väärtuslikum vedada järjepidavat iga-aastast suurüritust, sest see toob riigi ja linna maine rahvusvahelisele kaardile. Eelmisel aastal kajastati PÖFF-i 70 riigis ja 41 keeles, kokku tuli 1,2 miljardit online reach’i. Ma ei tea Eestis üritust, mida nii suurelt kajastataks. Võib julgelt öelda, et Eestit teatakse palju PÖFF-i kaudu, samuti nagu Cannesi linna teatakse tänu Cannesi filmifestivalile.

A-kategooria festivali formaadi eeldus on nii organisatoorne kvaliteet kui ka tugev programm. Peame täitma kohustust luua võistlusprogrammid, kus oleksid rahvusvahelised esilinastused. Suurte festivalide kohustus on avastada uusi maid, uusi filmitegijaid, uusi filme. Missioon on tuua kogu aeg midagi uut, me oleme trendiloojad.

Kindlasti on oluline, et kohal oleks rahvusvaheline press. Lõpuks on tähtis ka see, et publik oleks saalis. Kahjuks on Eestis raske muuta paradigmat, milles otsitakse tuntud filme ja minnakse vaatama seda, mis järgmisel nädalal kinno tuleb. 

Avalehele
36 Kommentaari