Netikino.ee tegevjuht Urmas Kiburi sõnul läks kõik sujuvalt ning täpselt kell viis avati esmakordselt Eestis virtuaalne uks esilinastusele. "Kohal" oli üle 300 inimese. "Tanel Toomi sissejuhatus on väga hea ja tekitab kasseti vaatamiseks just õige meeleolu". Tänaseks ehk umbes 24 tunni jooksul on lühifilmide kasseti filme vaadatud üle 600 korra. "Usun, et see on hea tulemus ja nädalavahetus alles ees, lisas Kibur.

"Värske vere" filmikasseti esilinastus netikino.ee platvormil

Kasseti idee autor ja üks eestvedajatest, produtsent Marianne Ostrat ütleb, et suurt rõõmu tegi see, kuidas inimesed olid asja ideele pihta saanud, end meeleollu viinud ja endale kodus ise meie lühifilmide juurde piduliku esilinastuse õhkkonna loonud - kaunid riided, hea toit, klaasike veini.

"Tundub pisut uskumatu, et isegi interneti vahendusel toimunud esilinastuspidu õnnestus - Tanel Toom vestles režissööridega mitu tundi ja sumiseti peaaegu keskööni. Korraldajana kogesin kõiki ühe esilinastusega kaasnevaid emotsioone. Vaatajanumbreid hetkel veel ootame aga mulle isiklikult tundub, et selline levimudel sobib lühifilmidele, millel on kinos pikkade filmidega keeruline konkureerida, vägagi hästi," sõnas Ostrat.

Tasakaalukas filmivalik
Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp leiab, et kõik linastunud lühifilmid olid omanäolised, erinevad ja tugevad ning teostatud heal tehnilisel tasemel. "Põnev oli neid vaadata algusest lõpuni.
Nagu toimunud ZOOMi järelpeol mainiti, siis nii erinevaid lugusid ja žanreid pole meil vist enne linastunud – sai nalja ja õudust, romantikat ja kaasaegset ühiskondlikku draamat. Kogu kassett tipnes eesti lühianimaga Chintis Lundgrenilt. Väga tasakaalus filmivalik," ütles Sepp.

Mis puutub virtuaalset esilinastust, siis oli Sepa sõnul tegemist läbimurdega Eesti filmide esilinastuste ajaloos. "Mängufilmide puhul võib virtuaalne esilinastus piirata menu festivalidel, aga lühifilmide puhul tundus format sobivat nagu valatult ja inimesed olid kõik samamoodi elevil nagu kinos toimuval esilinastusel," sõnas Sepp.

Praegu toodetakse Sepa sõnul Eestis erinevaid filme väga erinevale publikule ning mõne filmi publik võib olla just voogedastuses. Pärast maailmaesilinastust mõnel festivalil võiks vabalt kodumaise linastuse korraldada onlines. Vähemalt teatud filmidele, kas siis paralleelselt kinolinastusega või väiksema ooteajaga. "Kuidas see aga mõjub kinodele, see on järgmine teema ja kindlasti ei saa olla eesmärk vähendada suure ekraani maagiat. Filmidel puudub üks kindel reegel ja filmide linastumisstrateegiat peaks vaatama eraldi, sest eesmärk võiks olla võimalikult suur vaatajaskond eesti filmile olenemata platvormist ja loodetavasti kogu maailmas," leiab Sepp.

Pärast tänast kriisi muutub filmiturg kindlasti veelgi fragmenteeritumaks, kuid samas suurenevad ka võimalused. "Virtuaalne maailm on oma koha välja võidelnud ja Eesti peaks sellega pigem ühinema," usub Sepp. "Film on ju kultuuri katalüsaator, mis võiks veelgi kiirendada kogu Eesti digikeskemaks ja paindlikumaks muutumist. Filmil on lood, mis aitavad meie identiteeti elus hoida - filmid toovad inimesed kokku ja hoiavad meid koos".

Kaader Andres Keili verivärskest düstoopiast “Karl ja Carla”

Kassetil „Värske veri: parimate kavatsustega” linastuvad: Kerli Kirch Schneideri võrokeelne must komöödia „Virago”, Tanno Mee romantiline komöödia „Uued algused”, Andres Keili verivärske düstoopia „Karl ja Carla”, Chintis Lundgreni pikantne animafilm „Toomas teispool metsikute huntide orgu” ja Oskar Lehemaa lühiõudukas „Karv”.

Esilinastus toimus neljapäeval Netikinos, tund pärast esilinastust sai filmikassett vaadatavaks ka Telias, Elisa Elamuses ja GO3-s.

Intervjuud lühifilmi "Karv" režissööri Oskar Lehemaaga saab lugeda siit.