Arvo Pärdi panus on ka see, et ta on Eesti jaoks inimesena olemas, leiab Tõnu Kaljuste. Terje Lepp

•• Kuidas teile tundub, kas Arvo Pärdi looming on kergesti ligipääsetav?

See sobib väga laiadele hulkadele…

•• Kuivõrd Arvo Pärt teid teie loominguteel mõjutanud on?

Ta on meie kõigi teed mõjutanud. Mitte ainult klassikalise muusika loojaid, vaid ka näiteks paljusid arhitekte on ta mõjutanud – ma tean, et paljud arhitektid armastavad tema muusikat kuulata, kui nad loovad. Ja paljud maalikunstnikud samuti.

•• Paljud välismaa popmuusikud armastavad teda nimetada inspiratsiooniallika või eeskujuna. Mis te arvate, milles seisneb Pärdi nii ulatuslik mõju?

Hingerahu, mida ta suudab muusikas tekitada. Ja olla helikeeles omajagu suveräänne – ta ei ole kellegi moodi. Aga samas on ta loomingu juured kultuuriloos, ta on ammutanud jõudu vanadest psalmidest ja vanadest tekstidest. See ongi looja puhul oluline.

Mõjutatakse ju alateadlikult. Ega Arvo Pärt loo muusikat selleks, et mõjutada. Muusika lihtsalt hakkab mõjutama. Eks ilmselt on ka neid dirigente või instrumentaliste, kes võtavad tema muusikat esitada tema kuulsa nime pärast, aga minu repertuaari jõuab see küll sellepärast, et ma vajan seda muusikat. Enda harimiseks, enda hingerahu ja tasakaalu leidmiseks. Pärdi muusika on olnud paljudele inimestele toeks rasketel hetkedel, ja mitte ainult.

See on kirjeldamatu, mida inimesed võivad muusikast välja lugeda. Teistpidi aga see, kuivõrd omapäraselt võib Arvo Pärt lugeda ja kasutada teksti. Näiteks kirikulaulu „Magnificat”, mida on kasutanud paljud heliloojad.

See viib mu mõtted selle peale, kui tohutult oluline on, et su kõrval oleks loojad, kellega sa saad rääkida või muul moel suhelda. Tohutult suur väärtus on see, kui sul on selline ini-mene su enda suhtlusringis, kui sul on Arvo Pärt, kellega suhelda. Sa näed ta loomepiinu, sa näed ta kahtlusi – ta on sada protsenti inimene. Ta ei ole kõrge ja kauge ja kättesaamatu. Ka tal on vahel nohu või köha.

Kõiki loojaid saadab eksimuste ja komistamiste jada. Kui sa pole aga argiselt suhelnud mõne suure loojaga, siis astub asemele ikoonide kummardamine ja võltskontakt. Ma arvan, et Arvo Pärdi (aga näiteks ka Veljo Tormise ja Erkki-Sven Tüüri) panus on ka see, et ta on Eesti jaoks olemas.

•• Eestlaste jaoks on Arvo Pärt väga oluline, aga kuhu paigutada tema loodu maailma muusikaloos?

Mu pea ei näe vaeva tema muusika paigutamisega, sest kuidas muusika inimeseni jõuab, on iga inimese enda asi. See on huvi küsimus, kui palju keegi muusikaelu jälgib ja palju uut otsib.

Palju inimesi saab läbi selle muusikaga, mis on kirjutatud, ütleme, Schubertini. Mõne inimese jaoks on oluline 1. jaanuaril Straussi valsse kuulata, ja sellest piisab. Muusikat on nii palju, et igaühele jätkub midagi, et igaüks jõuab muusikalises tunnetuses oma barjäärini või suurele lagendikule, vastavalt sellele, kuidas tal on aega või huvi. See on selline hoomamatu asi. Igaüks on maailmakuulus mingis asjas, aga see on rohkem PR-i küsimus ja sellega Arvo Pärt ei tegele.

Kui sa austad muusikat ja tunned sellest rõõmu, siis vaevalt suurendab su armastust selle vastu väga palju teadmine, et seda armastab veel keegi. Ole rahus oma lemmikmuusikaga. Leidub muidugi ka inimesi, kelle jaoks on muusikast tähtsam nimi või silt.

Pidunädalad

Pärdi sünnipäeva peetakse terve kuu

•• 11. septembril 75-aastaseks saava Arvo Pärdi sünnipäeva tähistatakse tänasest 17. septembrini suurejooneliste pidunädalatega. Põhisündmused leiavad aset maailmakuulsa helilooja sünnilinnas Paides, noorpõlvelinnas Rakveres ja õpingutelinnas Tallinnas.

•• Pidunädalad avab täna Nargen Festivali ja Von Krahli teatri ühislavastus „Alguses oli”, mis rajaneb Pärdi teostel „In principio“ ja „Miserere“. Dirigent on Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Etendused täna, homme ning 21. ja 22. augustil Noblessneri valukojas.

•• 20., 21., 22. ja 24. augustil saab Paide, Tallinna, Rakvere ja Jõhvi kirikutes kuulda Eesti rahvusmeeskoori ja dirigent Risto Joosti koostöös sündinud vaimuliku muusika kava „De profundis”. Ettekandele tulevad Arvo Pärdi ja 16. sajandi inglise helilooja Thomas Tallise teosed, mis on kirjutatud piiblitekstidele.

•• Festivalil astuvad üles Eesti muusikud ja kollektiivid: filharmoonia kammerkoor, rahvusorkester ja rahvusmeeskoor, ansambel Vox Clamantis. Lisaks Pärdi-interpreedid mujalt maailmast: The Hilliard Ensemble, Salzburg Camerata, Cello Octet Amsterdam, Arianna Savall jt. Festivali kunstiline juht on Tõnu Kaljuste.

•• Pidunädalate kavas on mitmeid sünnipäevakontserte, sealhulgas ERSO hooaja avakontsert ja Elleri-Pärdi viiuliõhtu, samuti balletiõhtu „Dance by Pärt”. Linastuvad filmid, millele Pärt on loonud muusika. Helilooja kirjutatud lastelaule esitavad sünnipäevakontserdil 11. septembril Paide ja Rakvere spordihallis Paide ja Virumaa lastekoor, Ellerhein, ETV tütarlastekoor ja ERSO.

•• Klassikaraadio vahendusel on võimalik otseülekandes jälgida Arvo Pärdi juubelile pühendatud kontserte Inglismaal BBC Promsi raames. Ülekanded toimuvad 17. augustil („Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“), 20. augustil (Neljas sümfoonia) ja 30. augustil Rootsi Baltic Sea Festivalilt, kus kõlab Pärdi uusim suurteos „Aadama itk“. Klassikaraadio kavas on Arvo Pärdi loomingule pühendatud eriprogramm 30. augustist 12. septembrini. Lisaks kontserdiülekannetele saab kuulata Immo Mihkelsoni koostatud saatesarja Arvo Pärdi elust ja loomingust, samuti kaheksat Pärdi muusika albumit.

•• Üritused toimuvad koostöös kultuuriministeeriumi, Eesti Kontserdi, ERSO, Paide ja Rakvere linna, ERR-i, filharmoonia kammerkoori ning rahvusooperiga Estonia.