„Minu ehitatud katapuldid, kiviheitemasinad ja hiidammud peavad välja nägema ja tunduma ehtsad,” ütleb relvakunstnik. „Seepärast uurin võimalikult palju ajalooliseid allikaid. 25 aasta jooksul olen suutnud kokku ajada kõiki ajastuid ja kultuure hõlmava relvastuseteemalise raamatukogu.”

Sellest hoolimata on kõik Dunne’i loodud relvad ainulaadsed ja algupärased. Relvameister rõhutab väljaandele Popular Science, et muistsel ajal kasutuses olnud sõjariistad olid tõeliselt surmavad. „Need olid mõeldud inimeste tapmiseks. Paraku pole minu eesmärk sama, meie loodud relvad peavad ennekõike ohutud olema.”

Dunne’i osutusel analüüsib ta oma meeskonnaga kõigepealt Antiik-Rooma ja keskaja relvade ehitust, et teleekraanile jõuaksid võimalikult ajastutruu välimusega riistad. Need aga ei tohi olla palju tugevamad, kui on tarvis laskemoona kaadrist välja lennutamiseks.

„Meie töö on vaatajate nägemismeelt tüssata,” selgitab Dunne. „Näiteks suur puidust rullvints piiramisrelva keskosas, mida näeb publik, on välimuselt vanaaegne. Seade, mis tegelikult väändejõudu tekitab, on aga märksa väiksem metallist vints selle sees. Nii saame võimsust vähendada. Heidame kergeid objekte kümne meetri kõrgusele õhku ja 15 meetri kaugusele. Päris piiramislahingus kasutatava katapuldi laskekaugus pidi vastasleeri laskurite tabamisraadiusest suurem olema, mistõttu tõelised muistsed laskerelvad paiskasid moona telesarjas kasutatavate heitemasinatega võrreldes kümme korda kaugemale.”