Türgi tülitseb islami üle
ANKARA. Türgi peaminister Necmettin Erbakani tegi armeele järeleandmisi, et võita aega vaidluses islami rolli üle avalikus elus.
Eilsed Türgi ajalehed teatasid, et kaasaegse Türgi esimene islamistlik peaminister nõustus sõjaväelaste põhinõudmisega võtta parlamendis arutusele ilmaliku hariduse laiendamine. Kuid ta islamile tuginev Heaolupartei, mis kardab oma valijatebaasi vähenemist, kavatseb parlamendis haridusmuudatuste vastu hääletada.
Välisminister ja asepeaminister Tansu Ciller teatas pärast Türgi kõrgematest poliitilistest juhtidest ja sõjaväeliidritest koosneva Rahvusliku Julgeolekunõukogu laupäevast istungit, et Erbakan nõustus kaheksa-aastase kohustusliku ilmaliku haridusega senise viie asemel. Istungil tõdeti, et valitsus peab jätkama samme islami kasvava mõju piiramiseks Türgi ilmalikule ühiskonnale.
Laupäeval teatasid oma soovist valitsusest tagasi astuda kaks ministrit Cilleri juhitavast konservatiivsest õige Tee Parteist, mõjukas kaubandus- ja tööstusminister Yalim Erez ja abitervishoiuminister Yildimir Aktuna, tuues põhjuseks Erbakani soovimatuse ohjeldada religioosseid äärmusliikumisi ning piirata religiooni rolli ühiskondlikus elus.
Erezi sõnul kinnitas ta oma kohtumisel Cilleriga, et "praeguse valitsuse püsimine ei tule kasuks ei meie maale ega demokraatiale". Türgi suuremate ajalehtede teatel olevat Ciller reedel peaminister Erbakani hoiatanud, et tema partei lahkub valitsusest, kui viimane sõjaväelaste nõudmisetel järele ei anna. Ciller ise eitas reedel valitsusest lahkumise kavatsust.
Türgi ilmalikult meelestatud sõjaväejuhtkond on avaldanud kümme kuud võimul olnud Erbakani valitsusele pidevalt survet, et see ohjeldaks islamistlikke liikumisi ning võtaks ette samme religiooni kasvava rolli tõkestamiseks Türgi ühiskondlikus elus. Kahe kuu eest esitasid sõjaväelased valitsusele 18-punktilise nõudmiste nimekirja, milles sooviti kitsendusi religioossele haridusele, samuti islami ärindusele ja -meediale ning islami rõivaesemete kandmisele.
Türgi praeguse valitsuse võimulolekut on iseloomustanud korduvad vastasseisud valitsuse ja sõjaväejuhtkonna vahel, mis on sundinud analüütikuid spekuleerima sõjalise riigipöörde ohu ümber. Sõjaväge on reeglina peetud kõige prestiizhikamaks institutsiooniks Türgis. Alates 1960. aastast on sõjaväelased riigipöörde teel võtnud riigis võimu kolmel korral. Türgi idaosa, kus käib võitlus kurdi mässulistega, on sisuliselt armee kontrolli all ning 3000 Türgi sõjaväelast kaitseb Küprosel Põhja-Küprose Türgi Vabariiki.
