Karantiin kehtib juba nädalaid, jättes kultuurijanuse publiku kaunitest kunstidest eemale. Kuid kus nõudlust, seal ka pakkumist. Seega on tasapisi meie kodudesse hakanud ulatuma virtuaalkultuur: karantiiniteater, -kontsert, -galerii ja -muuseum.

Virtuaaletenduse „Eriolukord ruudus” suurim võlu oli selle üllas eesmärk, tehniline uudsus ja ligitõmbav kohaloleku-efekt. Kalmetit ständappijana pole ma eriti laval näinud ega oska sellepärast võrrelda seekordset tükki tema teiste ülesastumistega, kuid professionaalse näitlejana on ta laval loomulik ja oskab suhelda publikuga isegi juhul, kui vaatajad istuvad tema ees lihtsalt nägudena tahvlites. Tekst oli 100% päevakajaline ja küllaltki vaimukas. Vähemalt ei tulnud ükski teemaarendus sotsiaalmeedias levinud naljadest tuttav ette, nii et võis eeldada originaalmaterjali, mis pakkus piisavalt äratundmist. Ka piiripealsed naljad jäid minu jaoks siiski hea maitse ehk musta huumori poolele.


Avalehele
35 Kommentaari
Loe veel: