Üllatav ja poliitiliselt ebakorrektne psühholoogia
Jüri Allik on 12 aasta eest ilmutanud raamatu „Psühholoogia lihtsusest”. Nüüd siis kirjutab ta psühholoogia keerukusest.
Raamatus on tulemusi, millega Allik ja tema kolleegid on üllatanud maailma psühholooge ja ka Eesti avalikkust. Mõnda avastust ei ole suudetud mõista, omaksvõtmisest kõnelemata. Nagu seda, et rahvuse iseloom on fiktsioon, mis ei tugine reaalsetele tähelepanekutele, ja et eri rahvused oma isiksuseomaduste poolest suurt ei erinegi.
Kui Allik kirjutas kümne aasta eest eesti keeles ilmunud Sigmund Freudi raamatule „Inimhinge anatoomiast” järelsõna ja kommentaarid, siis pakkusid need minule küll enam huvi kui Freudi enda tekst.
Mõni aeg tagasi nimetas Allik end psühhofüüsikuks, uurides muu hulgas taju omadusi. Viimasel ajal on ta uurinud inimest laiemalt. Teda on huvitanud inimese võimed, isiksus ja rahvuslik iseloom. Nagu tõelisele teadlasele kohane, ei ole Allik kartnud uurida seda, mis on kujunenud lääne kultuuris tabuks. Näiteks naise ja mehe võimalikke erinevusi või intelligentsuse sõltuvust pärilikkusest.
Uurib tabudest hoolimata
Allik üllatab ka psühholoogia minevikust kirjutades. Näiteks avastades, et Juhan Tork tegi Eesti laste vaimseid võimeid mõõtes juba 1940. aastal seda, mida psühholoogid hakkasid maailmas tegema poole sajandi pärast. Sellel taustal annab Allik teada Eesti psühholoogia nüüdistasemest, tegemata seda arvamuse, vaid arvude keeles, tsiteeritavuse alusel. Pole paha, nagu selgub. Mida üllatavat raamatus veel on? Inimeste vaimsed võimed on sünnist saadik erinevad, keskkonna muutmine ei aita teps mitte. Emotsionaalset intelligentsust pole olemas. Freud on ka inimene. Mälu-uurija Endel Tulving avastas inimlikkuse saladuse. Isiksus ja tema omadused on reaalselt olemas, need ei muutu ei keskkonna, kasvatuse ega kultuuri mõjul. Ühiselt jagatud keskkond ei avalda isiksuseomadustele erilist mõju. Jõukamates ühiskondades naise erinevus mehest suureneb, mitte ei vähene. Rahvuse iseloomul pole midagi pistmist inimeste igapäevakäitumisega.
