„Aga olgu see nii või teisiti. Mida rohkem kordan endale jutustust kõigest, mis sündis, seda vähem mõistan, kas ta kätkeb endas mingit iva, millel oleks sügavam tähendus kui sündmuste ja neid siduva aja loomuliku järjepidevuse taastamine. See on ränk katsumus mungale, kes seisab surma lävel, kui ta ei suuda mõista, kas tema kirjutatu sisaldab mingit peidetud tähendust või isegi mitut või ei sisalda mitte ühtki.” („Roosi nimi”, tlk Merike Pau)

„Väljamõeldud tegelased elavad poolikus või – kui olla ebadelikaatsem ja poliitiliselt ebakorrektne – vigases maailmas. Aga kui me saame nende saatusest päriselt aru, siis hakkame kahtlustama, et ka meie, oleviku asukad, põrkume sageli oma saatusega. Pelgalt seetõttu, et mõtleme oma maailmast samamoodi, nagu väljamõeldud tegelased mõtlevad endi omast. Väljamõeldis vihjab, et ehk on meie vaade päris maailmale sama ebatäiuslik, kui on väljamõeldud tegelaste vaade endi maailmale. Seetõttu saavadki edukatest väljamõeldud tegelastest ülimad näited n-ö tõelisest üldinimlikkusest.” („Noore romaanikirjaniku pihtimused”, tlk Maria Lepik)

Avalehele
1 Kommentaari
Loe veel: