Uue tantsuteatri laval on Luiged läbi aegade
Eelmise aasta lõpus loodi uus professionaalne väiketeater Tallinna tantsuteater, kellel tuleb täna välja esimene lavastus „Vestlus Luigega”.
Tantsuteatri tuumikusse kuuluva koreograafi Dmitri Hartšenko sõnul tekkis teater vajadusest ennast kuidagi rakendada. „Tsiteerides Mai Murdmaad võin öelda, et selleks, et olla koreo-graafina vormis, peab töid välja tooma, mis on aga keeruline, kui puudub koht, kus töötada,” selgitas Hartšenko, kes töötas samal põhimõttel – luues võimalusi oma tööde väljatoomiseks – tantsuteatris Zick, kust ta aasta tagasi lahkus, kuid mille meeskond temaga suures osas uude teatrisse kaasa tuli.
Eesti tantsumaastikul, kus ühes otsas on suurte teatrite balletitrupid ja teises otsas nüüdistantsu koreograafe „majutav” Kanuti gildi saal, ning vahele mahuvad paar väikest tantsuteatrit, nagu Fine5 või STÜ, jääb Tallinna tantsuteater liikuma kahe suuna – akadeemilise tantsuteatri ja nüüdistantsu vahele. Hartšenko arvamusel puudubki Eestis selline suur tänapäevatantsu teater, millised on Euroopas väga levinud.
Tulevikus tuleb Tallinna tantsuteatris lisaks Hartšenko lavastusele välja näiteks Heili Lindepuu noortele suunatud tantsuhariduslik programm „Tantsulektoorium” ning sügisel on plaanis kohaspetsiifiline lavastus ühes kultuuriloolises paigas.
Laval legendid ja noored
Teatri esiklavastuses on aga fookuses Eesti balleti legendid (Kaie Kõrb ja Helmi Puur) ja selle tulevik, kelleks Hartšenko sõnul on noored tantsijad, nagu Galina Lauš ja Jevgeni Grib. „„Vestluse Luigega” koreograafia on kõige neoklassikalisem minu viimastest töödest, kuid ma ei usu, et mu koreograafi käekiri eri lavastustega eriti muutuma hakkab,” tunnistas Hartšenko balletile keskenduva lavastuse esietenduse eel. „Arvan, et mul on oma käekiri olemas, pean seda suhteliselt äratuntavaks. Kindlasti ei hakka Tallinna tantsuteater töötama ainult sellises võtmes.”
Visuaalse reana jõuavad lavastuses vaataja silme ette nii maailma kirjandus- kui ka tantsuajaloost sündivad erinevad Luige-kujud. Paralleelselt lavapildil eksisteerivad „Leda ja luige” legendist pärinevad tegelaskujud ja Fokini legendaarne „Surev luik”, kaks Eesti legendaarset Luige osatäitjat Helmi Puur ja Kaie Kõrb, kujundlikult Anderseni muinasjutust „Inetu pardipoeg” tuletatud koreograafilised käigud.
Koreograafilises tekstis on rohkesti tsitaate, millele lavastaja toetub, luues oma liikumist. Laval toimuvat toetab videoprojektsioon, milles kasutatakse arhiivimaterjale, Helmi Puuri ja Kaie Kõrbi mõtisklusi „Luige”-teemal ning koreograafiat täiendavat visuaalset pilti.
„Igal Suureks Luigeks saanul on peale jalgade tehnika veel jumala poolt antud tugev energia kogum, mis paneb publiku neid jälgima ja imetlema,” rääkis Hartšenko 1950-ndatel ja 1960-ndatel tipus olnud Helmi Puuri etteastele viidates. „See ei kao lavalt lahkudes, ei sõltu baleriini vanusest, see on temaga eluaeg. Helmi Puurilt saab eelkõige näha tema säravat olekut ja imekaunist luigelikku kätetööd.”
„Vestlus Luigega”
Koreograaf-lavastaja:
Dmitri Hartšenko
Valguskujundus: Triin Hook (VAT-teater)
Tantsivad: Helmi Puur, Kaie Kõrb, Galina Laush (RO Estonia) ja Jevgeni Grib
Etendused 29. ja 30. aprillil kell 19 Kumu auditooriumis
