Vabaduse väljakul vaadatakse irooniaga Ameerikale ja Eestile

Kõrvuti galeriides saab vaadata Valeri Vino­gradovi ja Tiiu Kirsipuu värsket kunsti.

Valeri Vinogradov sündis Moskvas, õppis ka seal kunsti, kuid siis otsustas tulla Tallinna kunsti õppima. ERKI oli tuntust võitnud oma liberaalsema suunitlusega, kui seda olid Venemaa puruakadeemilised kunstikõrgkoolid. Nii meelitas see kool siia palju õpihimulisi kogu N Liidust. Maaliprofessor Tiit Pääsuke ütles, et ta peaks saama topeltpalka, kuna ta peab tudengeid õpetama nii eesti kui ka vene keeles.

Valeri Vinogradov alustas abstraktse maaliga. Meenutagem näiteks tema maale „Kolm risti”, sarjad „Kask” ja „Itaalia album”. 1993. aastal sai ta ka Konrad Mäe medali. Seejärel muutus Vinogradov tundmatuseni. Ta hakkas tegema omamoodi visuaalseid, koomikseid meenutavaid tšastuškasid, mis kommenteerisid iroonilises võtmes mitte ainult kunstielu, vaid ka Eesti poliitikat ja poliitikuid. Võõras pole talle parodeerida kitši ja pornot.

Armastab Ameerikat

Nüüd on Vinogradov armunud Ameerikasse. Näituse pealkiri „American Beauty” on inspireeritud Sam Mendesi samanimelisest filmist. 1999. aastal val­mi­nud mängufilm on omamoodi tragikomöödia, nagu seda on kogu Ameerika ühiskond.

Näituse peategelane on Miki-Hiir. Juba Goebbels ütles, et ameerikaliku imperialismi mandumist näitab see, et nad on teinud oma sümboliks väikese, nakkusi levitava närilise.

Vaevalt nüüd Vinogradov selle närilise vastu sümpaatiat tunneb, ta lihtsalt kasutab nagu teisigi Ameerika sümboleid ja klišeesid – kas siis armastuse või irooniaga. Võta kinni.

Kesksel kohal on Ameerika Ühendriikide lipp ja vaas president Obama portreega. Muide, ta ostis selle juba siis, kui Ba­rack Obama alles alustas oma presidendikampaaniat Arizona osariigis. Kaksikpildil „Kaks ikooni” näeme USA dollarit ja lippu. Meenuvad popkunsti klassiku Jasper Johnsi tööd, kus ta samuti manipuleerib tähtede-triipude lipuga.

Tagumises ruumis on navitrollalikud kaunid maastikud koos sinna ette asetatud, jällegi ameerikaliku märgilise tähen­dusega kaupade olme­jäätmed – sigaretipakid, Coca-Cola purgid ja golfipallid. Näib, et Vinogradov armastab Ameerikat rohkem tema vahelduva looduse kui standardiseeritud tarbimis­ühiskonna pärast. Maastiku maalimisel on ta kasutanud ka maalikunstnikust abikaasa Anne Parmasto abi.

Näitus ei anna vastust küsimusele, kas Vinogradov armastab või vihkab Ameerikat. Igal juhul arvan, et näitust kokku pannes oli ta näol lõbus irve. See on tal alati ka siis, kui ta ajab vene või eesti asja.

Kohe Kunstihoone galerii kõrval Vabaduse galeriis on Tiiu Kirsipuu näitus „Rollimäng”, kus Kirsipuu mängib läbi näitlejate Tõnu Aava ja Andres Dvinjaninovi rolle.

Mingi teatraalsus läbib kogu kunstniku loomingut. Hea realistliku skulptuuri koolitus või­maldab tal fantaseerida ükskõik mis teemal. Meenutagem tema kahe W(V)ilde kuju Tartus, mille koopia läks Eesti Vabariigi kingitusena Iirimaale Galway linnale, või kitarrikastiga pronksmeest Vanemuise kontserdimaja ees. Lisaks teeb ta nukke Eesti Televisiooni saatele „Pehmed ja karvased”.

Praegusel näitusel näeme elusuurt Tõnu Aava koos rekvisiitidega, taustaks lood onu Remuse juttudega. Lisaks siis Andres Dvinjaninov koos teatrireklaamidega.

Kirsipuud võiks võr­relda vanema kolleegi Mare Mikofiga, kes on samas võt­mes portreteerinud mitmeid meie kultuuritegelasi. Arvan, et avalikku ruumi kujundamisele mõtlevad inimesed ja asutused võiksid meie naisskulptorite (lisaks ka Terje Ojaver) potentsiaali rohkem kasutada.

Näitused

Valeri Vinogradov

„American Beauty”

Tallinna Kunstihoone galeriis

13. detsembrini

Tiiu Kirsipuu

„Rollimäng”

Vabaduse galeriis 5. jaanuarini