Kinoteater ei maksa kellelegi palka, lavastustes teevad kaasa vabakutselised või mõnes teatris palgal olevad näitlejad. Jäädvustus „Gesamtkunstwerki” proovist Foto: Madis Veltman

Lavastaja ja dramaturg Paavo Piik on viimasel ajal seotud peamiselt Kinoteatriga, ent tegutseb vabakutselisena, sest Kinoteater ei maksa kellelegi palka. Piik sõnab, et tal on praegu umbkaudu kahekuine rahapuhver, aga sealt edasi jääb tõenäoliselt eelarvesse auk. „Kui ka siis maailm uuesti tööle ei hakka ja midagi peale ei tule, läheb keerulisemaks,” lausub ta. Tal pole ka selle vastu midagi, kui vahepeal tuleb muud tööd teha.

Piik nendib, et kõige rängemalt mõjutab olukord üksikutest projektidest sõltuvaid vabakutselisi. „Ma ei usu, et Priit Võigemast või Tõnis Niinemets ärajäänud etenduste pärast kannatavad. Neil oligi enne liiga palju tööd, saavad nüüd puhata. Aga äsja kooli lõpetanud vabakutselistel, kes ei ole omale puhvrit jõudnud koguda, on kindlasti keerulisem. Tantsuskeenel vast eriti,” oletab ta.

Kinoteater on suutnud töö korraldada nii, et kui saali täituvus on üle 70%, tullakse üldjuhul nulli. „Sellepärast saigi Henrik (Kalmet) kirjutada Facebooki, et ärge jätke piletiraha niisama meile, hoidke see endale ja nende jaoks, kel on seda rohkem vaja,” sõnab Piik. Kui olukord taastub, plaanitakse etenduste andmisega otsast peale hakata. Kuna palka kellelegi ei maksta, pole ka eriti püsikulusid.

Läheb aega


Möödunud aastal Eesti teatri aastaauhindade galal kunstnikuauhinna pälvinud lavastuskunstnik Arthur Arula ütleb, et olukorra selgitamine võtab aega, sest paljudel kunstnikel on protsess pooleli jäänud eri etappides. „Mõtlesin lahenduste kohta alustuseks küsida teatrijuhtidelt, kellega lepingud pooleli jäid, ent tahtsin enne oodata ja vaadata, milliseks olukord kujuneb,” märgib ta. Praeguseks on teada, et üks esietendus lükkub kindlasti edasi. „Kuna töötasu jaguneb kaheks: 50% pärast kavandite esitamist ja 50% pärast esietendust, on mul kahe lavastuse kavandid esitatud ja üks hakkas välja tulema, ent lükkub nüüd. Nii et kõige hullem olukord ei olegi,” tunnistab Arula.

„Teine pool perest, kes pole näitlejad, võivad olla õnnega koos, sest õhtul on mehed ja naised kodus."

Vabakutseliste olukorrast rääkis nädalavahetusel Vikerraadios näitleja ja näitlejate liidu volikogu liige Tõnis Niinemets. Ta sõnas „Vikerhommikus”, et näitlejatel on praegu suuresti sundpuhkus ja eriti keeruline on vabakutselistel. „Teine pool perest, kes pole näitlejad, võivad olla õnnega koos, sest õhtul on mehed ja naised kodus. Teiselt poolt on olukord natuke nutune. Töö, mis oli planeeritud, jääb ära ja keegi seda otseselt ei korva,” rääkis Niinemets. Tal jääb kevadel andmata ligi 30 etendust, ent tänu eelmistel aastatel tehtud tihedale tööle tema esialgu nälga ei karda. Niinemets avaldas lootust, et inimesed ei vaheta oma teatripileteid tagasi, vaid kasutavad võimalust minna etendust vaatama sügisel.

Raske on vastust leida küsimusele, mis saab olukorra stabiliseerudes esietendustest, mis olid kavas kõige tihedamatel teatrikuudel, märtsis ja aprillis. Plaane tehakse pikalt ette ja on oht üle toota. Pealegi olukorras, kus inimestel ei ole enam tõenäoliselt neid rahalisi võimalusi, mis olid varem. Maailm võib niivõrd muutuda, et pole kindel, kas teemagi hiljem kõnetab. „Nii nagu spordi puhul – sellises olukorras saad aru, et teater ei ole kuigi tähtis praegu. Sellele võib hakata jälle rohkem mõtlema siis, kui kõik muu laheneb,” lausub Piik.

Liidud otsivad lahendusi


Olukord teeb murelikuks teatriliitu ja selle alaliite, kes püüavad olukorrast ülevaadet saada või on juba saanud. Näiteks Eesti lavastajate ja dramaturgide liidu sadakonnast liikmest on enamik vabakutselised. Liit jaotab aastas tavaolukorras viis-kuus vabakutselise loovisiku toetust. Liidu esimees Jaanus Rohumaa nendib, et seda pole palju. „Tekkinud olukorras saabub taotlusi kindlasti rohkem kui tavaliselt. Usun, et kultuuriministeerium on olukorda mõistnud, suurendab vastavaid vahendeid ja leevendab kasvõi ajutiselt reegleid,” väljendab Rohumaa lootust. Lavastajate ja dramaturgide liit plaanib lähiajal teha liikmete seas küsitluse vajaduste ja murede kohta. Mõeldakse, kuidas vajaduse korral abistada seeniorliikmeid ja hättasattunud kolleege.
Jaanus Rohumaa
Foto: Madis Veltman
Teatriliidu alaliitudest on olukorda jõudnud seni kõige üksikasjalikumalt uurida Eesti näitlejate liit. 19. märtsil saatis liit oma liikmetele küsimustiku, et aru saada, kuidas on eriolukord näitlejate teenistust mõjutanud (vt graafik). Paljud on kaotanud sissetulekutest märkimisväärse osa ja perspektiivi näitlejana tööd leida sisuliselt polegi.
Graafika: Teri Kuusmaa

Liidu esimees Tõnn Lamp nendib, et eriolukord puudutab kõiki näitlejaid. „Näitleja tööd pole võimalik teha kaugtööna. Proovis ja laval on hädavajalik inimkontakt. Selleta kaotab näitekunst mõtte,” sõnab ta. Olukord on karm: etendused on keelatud, uuslavastuste proovid, tele- ja filmivõtted on kas ära jäetud või edasi lükatud, kõvasti on vähenenud reklaamide lugemine ja dublaažitöö. „Sisuliselt pole praegu võimalik näitlejana töötada. Sama olukord on mujalgi maailmas. Ühtlasi on kadunud näitleja tööga seotud tööd: päeva- ja õhtujuhtimine, eraetendused, firmapeod ja muu,” toob Lamp esile.

„Isiklikult ma ei usu, et eriolukord 1. mail lõpeb. Vähemalt näitlejate jaoks mitte. Võimalik, et mingeid piiranguid leevendatakse, kuid kas see ka teatrietendusi puudutab? Ilmselt pelgab ka publik vähemalt mõnda aega teatrisse tulla,” nendib Lamp.

„Isiklikult ma ei usu, et eriolukord 1. mail lõpeb. Vähemalt näitlejate jaoks mitte."

Näiteks Taanis kehtestati riiklik abi tööandjatele (riik tagab 75% töötaja palgast, kuni 23 000 DKK ehk pisut üle 3000 euro kolmeks kuuks kuni 9. juunini, tingimusel, et tööandja ei koonda töötajat). 19. märtsil laiendati seda meedet vabakutselistele näitlejatele, sest valdav enamik Taani näitlejaid on vabakutselised, kes töötavad töövõtulepingu alusel, ning riigil on selge ülevaade teenistusest ja sellelt tasutud maksudest. Lamp nendib, et kuna Eesti vabakutseliste näitlejate olukord on mõnevõrra teistsugune, ei saa päris samal kujul meetmeid üle võtta. Näitlejate liidu liikmete hulgas on umbes 220 aktiivset vabakutselist, levinuim töötamise vorm on teenuse osutamine OÜ-na, kuid sõlmitakse ka töövõtulepinguid ja töötatakse FIE-na. Praegu pole vabakutseliste puhul selget alust saamata jäänud töö- ja teenustasude kompenseerimiseks. Ka tööandjatelt pole seni tulnud initsiatiivi ära jäänud etenduste kompenseerimiseks.

Näitlejate liit on kiiresti tegutsema hakanud. „Pöördume kultuuriministeeriumi poole palvega leevendada vabakutselise loovisiku loometoetuse määramise tingimusi, et katta tööta jäänud näitlejate minimaalsed vajadused,” sõnab Lamp. Vabakutselise loovisiku loometoetus on võrdne riikliku miinimumpalgaga.

Lavastuskunstnike liidu esinaise Liina Tepandi sõnul on liit samuti küsimustikku koostamas. Kuna suurem osa lavastuskunstnikest on vabakutselised, siis ära jäävad projektid mõjutavad otseselt toimetulekut. „Esialgu saame toetada enda liikmeid nende võimalustega, mis loomeliitudel seaduse järgi pakkuda on võimalik.”

Kultuurkapital jätkab esialgu taotluste vastuvõtmist tavapärases rütmis, aga olukorda jälgitakse tähelepanelikult. Kultuuriministeerium selgitab välja koroonaviiruse tõttu saamata jäävaid tulusid, võttes arvesse nii riigiga seotud kui ka eraõiguslikke kultuurikorraldajaid.

Kultuuriministeerium viitab eelkõige valitsuse välja töötatud üldistele meetmetele, millele kvalifitseeruvad ka vabakutselised kultuuri- ja loomeettevõtjad. FIE-de sotsiaalmaksu esimese kvartali ettemakse tühistatakse. Vähenenud töötasu hüvitist hakkab pakkuma töötukassa summas 250 miljonit eurot.

Valitsus kavatseb osalt kompenseerida eriolukorra tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordisündmuste ning kultuuri- ja spordiorganisatsioonide tegevuse peatumisega seotud otsesed kulud ja saamata jäänud tulu. Esialgu on selleks planeeritud kolm miljonit eurot. Täpsed kriteeriumid töötab välja kultuuriministeerium koostöös rahandusministeeriumiga.