Vaesed, aga seksikad

Eesti väiketeatrite puhul kehtib Aatomiku-võrdlus: nende eelarve on väike, kuid nende kunstiline jõud, millega inimesi mõjutada, on suur.

Muidugi mitte kõigil ja mitte alati, kuid üha sagedamini.

Noorte stenograafide entusiasmist sündinud labürintteatriühenduse G9 lavastus „Ooteaeg” endises Suva sukavabrikus ja MTÜ staatuses Tartu Uue Teatri „Odysseia”, kus rahvast bussidega mööda linna sõidutati, on olnud piiremurdvad tajuelamused, mida „mammutitest” nagu Vanemuine ja Estonia tihti ei saa.