Vägivald päästab kunsti lõpliku tõe
Rodolf Sirera näitemäng on väga elegantne ja vaimukas. Jan Uuspõld ja Hendrik Toompere noorem mõnulevad selle dialoogi käes silmanähtavalt, pakkudes niimoodi publikule ülevaid hetki Näitleja ja Võimu kohtumisest. Võim sekkub Näitleja töötegemisse oma pealetükkivate soovitustega.
„Marquis d’Artiste’i” aines pärineb Suure Prantsuse revolutsiooni künnise ajast ja see on inimkonna arengu seisukohalt väga põhjendatud. Just siis küpses uus mõistmine, mis asi on inimese vabadus, ning arusaam lubatavuse piirist ja olemise tõest. Kuigi tükis räägitakse näitlejakunstist, on see õnneks siiski kõrvaline. Tükk on võimust ja seda väga huvitaval paradoksaalsel moel.
Rollid on jagatud veidi ootuspäraselt, kuid mitte midagi trafaretset näitlejate mängus ei esine. See, et Jan Uuspõld on läbinisti näitleja, läheb selles lavastuses metatasandil plusspoolele ja annab mängule tõe kaalu. Hendrik Toompere mängib talle omases napis mängulaadis, mis klapib hästi tegelaskujuga, kes pidevalt reegleid muudab. Mõlema näitleja mäng on mõtteselge, olukorrad reljeefselt esile toodud, teatraalne pinge täiesti olemas. Või kui, siis lavastuse algusots kippus veidi venima.
Hendrik Toompere noorima lavastajadebüüt on selle ameti kõige lihtsamas astmes täiesti õnnestunud: huvitav näitemäng leitud ja õiged näitlejad osadesse määratud. Sealt edasi on läinud põhilises ka korda tükk selgelt ja kõiki pöördeid arvestades algusest finaali juhtida. Kui norida, siis žanri kallal: kui tegevuse pöördumise puändid oleksid vähe suurema rõhuga välja mängitud, oleks etendus lõbusam ja tugevam. Tükis peituvast huumorist löödi trumbina lauale umbes poole jagu. Nüüd on asi žanri poolest tõsisem ja tuimem, kuid see asjaolu võib sõltuda ka publikust.
Saku mõis oma ontlikus aristokraatlikkuses sobis selle 18. sajandi teise poole looga hästi. Kõik oli maitsekas ja asjakohane ning samal ajal sugugi mitte muuseumlik. On ju tükis tõstatatud konfliktid praegugi aktuaalsed. Mida võib inimese kallal toime panna, et teada saada mingi tõde? Tasub Saku mõisas vaatamas käia.
