Välismaised filmitegijad võivad reeglite kohaselt saada tagasi 30 protsenti Eestis tehtud kulutustest, mis vastavad toetuskavas esitatud nõuetele. 2 miljoni euro suuruse eelarvega Film Estonia mahtu otsustati suurendada, kuna Christopher Nolani filmiprojekti Eestis tehtavad kulud ulatuvad 16 miljoni euroni. Seega võiks hiljem tagasi makstav summa olla suurusjärgus 5 miljonit eurot.

„Kui meil tagasimaksesüsteemi ei oleks, siis välismaised filmitegijad ei tooks oma raha Eestisse, vaid valiksid mõne muu riigi, kus sellised toetussüsteemid on olemas. See on karm konkurents, kus võidujooksus Nolani filmile jäi üheks võitjaks Eesti. Kuna see on Eestile seni kõige suurema majandusliku mõjuga filmitootmine, on toetuskava ühekordne suurendamine kaugele tulevikku vaatav otsus. Tagasimaksearvestusse lähevad loomulikult ainult need kulud, mis on tehtud siinsetele partneritele, mujal resideerivate staaride ja muu personali kulud arvesse ei tule,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Filmide toetuskava loodi 2016. aastal kui majandust elavdav toetusmeede ning senine analüüs kinnitab, et iga investeeritud euro tuleb välisinvesteeringutena vähemalt kuuekordselt tagasi. Tagasimakse tegemisel eeldatakse, et filmiprojektis kasutatakse Eesti filmitegijaid, näitlejaid ja tootmisbaasi ning film oleks ka sisuliselt Eestiga seotud. Kuivõrd tegemist on majanduse elavdamise meetmega, siis tuleb lisaks otsesele maksutulule, mis laekub Eesti riigieelarvesse, arvestada ka kaudset ja pikaajalisemat tulu. Režissöör Christopher Nolani filme saadab alati kõrgendatud tähelepanu, filmide kaudu tekkivad sümbolid ja paigad elavdavad turismi, mis on omakorda seotud väga paljude muude majandusharudega.

Filmivaldkonna tagasimaksefondid on maailmas levinud ja Eestiga sarnastel põhimõtetel toetavad filmitööstust peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesmaad, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigid.