TÄHTPÄEV: Eesti-aegse Mehe loojad Kivirähk ja Vaarik peavad Ivan Orava 90. sünnipäeva

Mille järgi peetakse just 1. septembrit Ivan Orava sünnipäevaks?

Andrus Kivirähk: Lihtne kuupäev, et hästi meelde jääks, 15. mai või 16. oktoober oleks liiga ebamäärane. Orava 85. juubelit tähistati juba avalikult, nii et umbes seitse aastat on ta avalikkuse ees juba olnud. Kas legend, et Orava idee sündis Tartus kõrtsi õllelaua taga, vastab tõele?

Kivirähk:

Ei, see on jama. Keegi ei mäleta, kust miski idee tuleb.

Andrus Vaarik: Mina ka ei mäleta, kas ma käisin ise seda osa norimas või tehti mulle ettepanek. Aga legendi võiks välja mõelda küll.

Kas Oravat hoiab elus pidev populaarsus publiku hulgas või on tal nii palju pajatusi edastada?

Kivirähk: Katkestada pole nagu põhjust, asja eest, teist taga nekroloogi kirjutada pole mõtet. Pealegi, kuidas ma tapan Orava ära, Andrust tellitakse Oravaga üritustele… Kuni ideid on, võiks Orav ju aeg-ajalt esineda.

Vaarik: Nagu Haapsalu valge daam aeg-ajalt suitsu seest ilmuda.

Ivan Orava ülesastumisi jälgides paistab tal tööd jätkuvat.

Vaarik: Jätkub. Ega praegu väga palju nalja tehta. Oraval konkurents puudub. Kes teine reageeriks päevakajalistele sündmustele, võtaks sõna tendentside kohta?

Kivirähk: Mõneti sarnaneb ta Kärna-Ärniga, on midagi sellist, nagu olid dr Ever ja dr Baskin või Eliisabet Jõhvi.

Oravat näeb kontserttuuridel, mitmesugustel avapidustustel, kas te valite ka, kuhu te vanameest saadate?

Vaarik: Ükskõik, kuhu Orav satub, on ta tema ise, ei alandu ennast kohandama. Midagi eriti häbiväärset pole ma vist teinud…

Kui esinema kutsutakse, hoiatan alati ette, Orav ei sobi aegu täitma bändi vahele. Ta ilmub korraks, ajab oma jutud ära. Orav on parim mees avakõneks või balliüllatuseks.

Kas Orav on rahva lemmik?

Vaarik: Kui ma alguses Orava lugusid lugesin, tundusid need iroonilised. Orav oli eestlane, kes talitses kaasmaalasi mõistusele selle suure rahvusliku hüsteeria ajal. Jäi mulje, et eestlased on selline suur ja võimas rahvas, ke

s on võimeline enda üle naerma. Jõuga ja julgelt.

Nüüd on ta muutunud rahva lemmikuks, osa publikut samastub temaga üks-üheselt.

Kivirähk: Alguses narriti tema kaudu eesti rahvast, aga praegu narrib ta oma sõnavõttudega eesti poliitikat. Kuid eesti poliitika on juba selline jabur ning pidevalt juhtub midagi nii nõmedat, et seda muud moodi ei saagi komment

eerida kui Orava kaudu.

Andrus Vaarikule on Ivan Orav üks pikaajalisemaid rolle.

Vaarik: Jah. Näe, isegi ENE-s on märksõna Vaarik järel esimese rollina äratoodud Ivan Orav.

Kas Orava lood sünnivad ühistööna või kirjutab Kivirähk üksi?

Kivirähk: Mina kirjutan tekstid väga tähtsatel juhtudel pidulike esinemiste puhuks. Materjali on nii palju, et Andrus saab ka ise midagi kokku pandud.

Vaarik: Kui mul midagi spetsiaalset vaja on, helistan Andrusele ja palun, et ta kirjutaks. Olen seda tüüpi näitleja, et mulle meeldib millelegi toetuda. Improviseerin üleminekuid lõikude vahel. Ma pole selline, et hüppan, pea ee

s, vette ja lobisen lõpmatult Orava-laadset teksti.

Kas kunagi on plaanis Ivan Orava seiklused veelkord raamatuks või seriaaliks vormida?

Kivirähk: Ei usu, et uus raamat tuleb. Orava viimased lood on küllaltki päevakajalised ning paar nädalat hiljem ei pruugi aru saada, millele on vihjatud. Et Orava juttudest aru saada, peab olema lugenud ajalehti ja vaadanud “Aktuaa

lset Kaamerat”.

Kuidas Ivan sünnipäeva peab?

Kivirähk: Ta ei hooli eriti tähtpäevadest.

Vaarik: Vabariigi ja Paju lahingu aastapäeva tähistab ta tavaliselt omaette.