Vanemuise hooaja esimese esietendusena astub reedel publiku ette kevadel teatrikooli lõpetav 19. lend Molière i komöödias "Ihnur". Pildil Harpagon – Tambet Tuisk ja Mariane – Katrin Pärn.

PEETER LAURITS

Vanemuise teatri reedel avatava 130. hooaja kavas on uhkelt kõrvuti klassika ja nüüdisaegne dramaturgia, Tartu teatri massiivseimaks ettevõtmiseks on "Sõda ja rahu", mille lavastab külalisena Mikk Mikiver.

Dramatiseeringu Tolstoi suurteosest teeb lavastaja ise. Jätkub Mikiveri koostöö Tõnis Mägiga, kes seekord astub lavale Pierre Bezuhhovina. Andrei Bolkonskit mängib Jüri Lumiste ja tema õde Maarjat külalisena Elina Reinold. Nende isa, vana vürst Bolkonski on mõistagi Peeter Volkonski. Natasha Rostova osas on Karin Tammaru ja jutustajana astub lavale maestro Mikiver ise.

Mikiveri paadis on jätkuvalt kunstnik Ervin Õunapuu ja kostüümikunstnik Mare Raidma. "Sõda ja rahu" esietendub teatri suures majas 13. novembril.

Teatrigurmaanidel n oodata järge "Iwona, Burgunida printsessi" hõrgule hämarusele. Kui Unt seda Witold Gombrowiczi näidendit viis aastat tagasi külalislavastajana Vanemuises tegi, märkis see suuresti Tartu teatri uut tõusu.

Sel hooajal toob Unt Tartus lavale oma instseneeringu Gombrowiczi näidendist "Laulatus". Trupis osalevad Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Marika Barabansh-tshikova, Külliki Saldre jt.

Avalask lavakatelt

Vanemuine avab hooaja sel nädalal koguni kolme esi-etendusega.

Molière i komöödias "Ihnur" astub väikeses majas publiku ette EMA Kõrgema Lavakunstikooli kevadel lõpetav 19. lend, see on nende bakalaureusetöö. Kursusejuhendaja Ingo Normeti lavastuses osaleb kahes eri kossseisus kogu lend, mistõttu on välja kuulutatud ka kaks esietendust 9. ja 10. septembril. Nimiosa – ihnsat, noort naist ihkavat vanameest Harpagoni mängib Tambet Tuisk.

Viimati oli "Ihnur" eesti laval 1951. aastal, kui seda mängisid Eesti Riikliku Teatriinstituudi üliõpilased. Nüüd on uue tõlke teinud Häidi Kolle. Lavastuse helilooja on Olav Ehala, lava kujundanud Liina Unt ja kostüümid Aime Unt.

10. septembril esietendub Vanemuise suures majas üks tähtteoseid – Donizetti ooper "Lucia di Lammermoor". Walter Scotti romaani ainetel kirjutatud romantilise ooperi tegelased on kaks vaenujalal shoti klanni. Lavastaja Taisto Noore sõnul haakub see verine ooper Romeo ja Julia armastuslooga.

11. septembril jõuab Tartus publiku ette "Kummitussonaat". See Jaan Toominga Strindbergi-seade esietendus augusti lõpus Vanemuise Tallinna-gastrollil.

Aasta 2000 avateoseks tellis Vanemuine uue näidendi Mart Kivastikult. "Vaim" on estraadlik vaatemäng tänasest Tartust ja tartlastest. Osaleb kogu draamatrupp ning ka koor ja orkester. Lavastab Tiit Palu.

Vanemuise draamajuhi Ain Mäeotsa lavastuses jõuab Tartu publiku ette Kesk-Euroopa vaimu süm-bolkuju Milan Kundera näidend "Isand ja teener". 1980. aastate lõpus kirjutatud näidend on kahe mehe teekonnalugu.

Viimastel hooaegadel maailmalavadel esile kerkinud nimedest jõuab Vanemuisesse kaks hirmsalt ja armsalt rämedat lavalugu. Noore vihase iirlase Martin McDonagh i "Mägede kaunitar" räägib emast ja tütrest. Lavastab Ain Mäe-ots, osades on Herta Elviste, Liina Tennosaar, Indrek Taalmaa ja Margus Jaanovits.

Patric Marberi Broadway hitist "Closer" (tööpealkirjaga "Kes keda?") on ajakirjanduses muljeid jaganud Merle Karusoo lavastusega "Kured läinud..." Ameerikas käinud seltskond. Selles nelja tegelaste tükis on vaatluse all interneti jututubade ajastu inimsuhted, kaks meest ja kaks naist. Lavastab Tiit Palu.

Mozarti ja Salieri lugu

Hooaja lastelavastuse teeb oma bakalaureusetööna lavakunstikooli 19. lendu kuuluv Vahur Keller. C. White i tuntud lasteraamatu kirjutab näidendiks Margus Kasterpalu. Ämbliku Charlotte ja sea Wilburi tundesügavas loos on peategelased Marika Barabanshtshikova ja Andres Dvinjaninov.

Hooaja lõpetab mais kirjandusklassika. Henry Fieldingi romaani "Tom Jones" lavastab Jaan Tooming, nimiosas on Meelis Sarv.

Vanemuise balleti esietendusena jõuab novembris publiku ette Mare Tominga tantsulavastus "Amadeus". See põhineb Peter Shafferi samanimelisel näidendil Mozari ja Salieri kurikuulsast vastasseisust. Tomingas on lavastusse liitnud nii Mozarti kui ka Salieri muusika, ning põimib sellega veel Arvo Pärdi loomingut.

Donizetti ooperi "Lucia di Lammermoorile" lisandub kevadel Mozarti koomiline ooper "Cosi fan tutte" noorelt norra lavastajalt Stefan Herhaimilt. Dirigent on Vanemuise noor muusikajuht-peadirigent Mihkel Kütson.

Vanemuise esietendused

9. septembril Molière i "Ihnur". Lavakooli 19. lennu bakalaureuse-töö. Lavastaja Ingo Normet

10. septembril G. Donizetti "Lucia di Lammermoor". Lavastaja Taisto Noor, dirigent Lauri Sirp.

5. novembril M.McDonagh

"Mägede kaunitar". Lavastaja Ain Mäeots, peaosas Herta Elviste.

13. novembril L. Tolstoi / M. Mikiver "Sõda ja rahu". Lavastaja Mikk Mikiver. Pierre Bezuhhov – Tõnis Mägi.

Jaanuaris E. White / M. Kasterpalu

"Charlotte koob võrku". Lavastaja Vahur Keller.

21. jaanuaril M.Kivastik "Vaim". Lavastaja Tiit Palu.

26. veebruaril Mozart "Cosi fan tutte" Lavastaja Stefan Herheim (Saksamaa).

Märtsis W. Gombrowicz / M. Unt "Laulatus". Lavastaja Mati Unt.

Märtsis M. Kundera "Isand ja teener". Lavastaja Ain Mäeots.

Aprillis P. Marber "Kes keda?".

Lavastaja Tiit Palu.

Mais H. Fielding / O. Tooming "Tom Jones". Lavastaja Jaan Tooming.

Tartu teatri hooaega ilmestavad külalised

Mikk Mikiver, miks "Sõda ja rahu" ja just Vanemuises?

See oli Vanemuise teatri pakkumine. Pakutud sakslaste instseneering varasematest aastatest, mis jutu järgi tõotas olla huvitav, osutus aga vaatajat hirmsasti õpetavaks ja ähvardavaks. Aga kuna olin lubanud, tuli see ümber kirjutada. Usun, et ise ma poleks "Sõja ja rahu" instseneerimist kunagi ette võtnud.

Huvitav on see, et vene keeles on sõnal mir vähemasti kaks tähendust – rahu ja maailm. Sõda on Tolstoi tõepoolest nendel ilukirjanduslikel lehekülgedel vapustavalt näidanud, üksikute inimeste ja üksikjuhtumite kaudu. Lõpuks jõuab ta sõja paratamatuse teemani, näidates, et sõda on inimkonnale omane. Mind huvitab rohkem inimeste maailm, rahu võimalused selles, üksikute inimeste suhted maailma ja rahuga. Sisemaailma tungid, nende rahustamine ja rahuldamine.

Tõnis Mägi, milliste mõtetega lähete pärast Tshehhovi "Kolme õde" vastu Pierre Bezuhhovi rollile?

Eks ma kardan natuke, see on suur asi. Just lõppes esimene proov, raske on midagi öelda. Teen omalt poolt parima.

"Kolme õe" Tusenbachi ei tahaks küll üldse siia segada, jumal hoidku selle eest, et see oleks mingi jätk... Ka Bondartshuki tehtud filmi "Sõjast ja rahust" ma praegu nimme ei vaadanud, kuigi midagi ma sellest muidugi mäletan. Selge see, et selliseid massistseene nagu filmis, teatrilaval ei tule. Mis mind Pierre i juures kõige rohkem huvitab, on muidugi see vabamüürlusevärk. Mäletan ka Tolstoi romaanist kõige rohkem seda, kuidas Pierre vabamüürlaste hulka vastu võeti, kõiki neid rituaale. Muidugi ka Pierre i suhteid Andreiga.

Mati Unt, kas Vanemuises viis aastat tagasi uussündi märkinud "Iwona" saab nüüd "Laulatusega" järje?

Selles mõttes küll, et "Laulatus" on

"Iwona" kõrval teine kolmest Gombrowiczi kuulsast näidendist. Tekstina on see "Iwonast" isegi keerulisem. Ja kui

"Iwonas" olid vihjed "Hamletile", siis "Laulatus" on otseselt "Hamleti" para-fraas. Poola näitekirjandust läbib see omaette traditsioonina. Keeruliseks muudab "Laulatuse" see, et kõik toimuks nagu unes. Nii et väga keeruline, aga huvitav töö. Peategelased on siin nooremad – kaks sõpra, keda mängivad Riho Kütsar ja Margus Jaanovits. Deemonlikus rollis on Hannes Kaljujärv.

Meelis Kapstas