Kuidas kirjutada raamatut näitlejast, kes on rääkinud endast ülivähe? Kas teistegi sõnad suudavad olulist edasi anda? Aga mida paremat meil teatriloo – või ka üldse inimese loo – kirjutamiseks võtta oleks, kui püüame kirjeldada jälge, mille tema looming ja isik on meisse jätnud?

Raamat toob taas esile teatri kaduva olemuse: teatrielamus hajub sellest hoolimata, et saalis ollakse ehk kogenud vapustust. Teisalt kinnitab seesama raamat, kui  asendamatud on kultuuris mälestuste mälestused, et püsiks järjepidevus, suured lood ja nimed, eeskujud.


Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: