Raamat toob taas esile teatri kaduva olemuse: teatrielamus hajub sellest hoolimata, et saalis ollakse ehk kogenud vapustust. Teisalt kinnitab seesama raamat, kui  asendamatud on kultuuris mälestuste mälestused, et püsiks järjepidevus, suured lood ja nimed, eeskujud.