Toredatele teatriinimestele vastandub tükis võimukas mõisaproua Gurmõžskaja (Liidia Golovataja), kelle ümber mehkeldab igat sorti inimesi. Kõlama hakkab noorukese poliitbroileri tüüpi härrasmehe Bulanovi (Aleksandr Sinjakovitš) tegelaskuju, kes endast tublisti vanema Gurmõžskajaga abiellumise teel mõisas võimu võtab. Kujutatud varakapitalistlik maailm on nagu Ostrovskil enamasti täis lipitsemist, äraostmist ja pettust.

Lavastusel on pretensioonikas kujundus, palju on kasutatud muusikat, kuid oma teatrikeelelt on teos veidi laialivalguv. Eri komponendid ei haaku omavahel hästi. Näitlejate loodud karaktereid muu lavastuslik atribuutika just kõige paremini esile ei tõstnud.

Ostrovski „Metsa” võib vene kultuuris pidada üheks nn tüvitekstiks, mille tõlgenduses võib peegelduda sügavamat sorti elutunnetus. Üht-teist tänapäevaga haakuvat oligi, kuid mingist sügavast ja kõikehõlmavast elutunnetusest rääkida ei saa. Lavastuse joonis paistis olevat justkui kahes teatriga seotud tegelases, kes vaatasid ümbritsevat segadust ja tegid väikese inimese väikese heateo. Küsimus, mis metsaga juhtub, jääb seega lahendamiseks tulevikus. Nagu Ostrovskil kirjas ongi.

„Mets”

Autor: Aleksandr Ostrovski

Lavastaja: Natalja Lapina

Kunstnik: Vladimir Anšon

Kostüümikunstnik: Reet Aus

Osades: Liidia Golovataja,

Tatjana Jegoruškina, Oleg Ro­gatš­jov, Artjom Garejev, Dmitri Kosjakov jt

Esietendus Vene Teatris

29. jaanuaril