Selge see, et Vladimir Putin – kas keegi tõesti usub, et asja arutas maailma õiglaseim kohus? – käitus Mihhail Hodorkovskiga karmilt. Isegi ebaõiglaselt. Pistis ta lihtsalt vangi ning hävitas tema naftafirma. Kõige ebaõiglasem kogu loo juures on see, et teised Venemaa oligarhid pääsesid puhtalt. Mis oli puhtalt pääsemise hind, teab vaid taevas ja ilmselt ka Putin, kui pangaarvet vaatab. Aga see selleks.

Ajalugu ei peegelda tõde, vaid kirjutaja kujutlust möödunud aegade sündmustest. Nii võib öelda ka selle raamatu puhul. Kohati tundub, et Hodorkovski on justkui Lenini lapselaps, sama südamlik ja hea. Pane talle laupäevakul palk õlale, tee pilti ja publik poetab pisara. Ühtlasi tuleb kohe öelda, et ega raamat sellest halvemaks muutu, kui ajalugu peegeldub läbi kellegi silmade. Mart Laari õpikut, kus Edgar Savisaart ei mainita, pole ju ära keelatud. Autori õigus on näha maailma läbi kitsa pilu ja roosade prillide.