Vesku PÖFF-i auhind liidab südameid

Kui Veskuks kutsutud Vesa-Matti Loiri räägib oma elutööauhinnast, mille määras talle Pimedate Ööde filmifestival, tuleb näitleja häälde siiras erutus. „Ma ei kujutanud ette, et mind siin mäletatakse,” ütles ta kohtumisel pressiga. „Olen siin liikunud üritustel ja mind on tervitatud, sealhulgas ka noored inimesed.”

Üllatuseks on põhjust ka praeguses Eestis, kus Soome telekanalitel on tagasihoidlik roll – Loiri osalusel loodud „Spede show” ja Uuno Turhapuro filmide parimad päevad jäid möödunud sajandi seitsme- ja kaheksaküm-nendatesse. „Sel ajal sain ma Eestist tagasisidet,” ütles Loiri.

Vesa-Matti Loiri loomingu pinna peal ongi 19 filmis mängitud koomilise tegelase Uuno Turhapuro roll, mis on vedanud rahvast kinosaalidesse tohutul hulgal. Uuno Turhapuro on esindatud väärikal moel kõige vaadatavamate soome filmide edetabelis.

Veskul on oma arusaam Uuno Turhapuro fenomenist täiesti olemas. „Uuno Turhapuro on anarhistlik tegelane, kelle puhul naised veenduvad, et keegi võib olla veel hirmsam kui oma mees. Mehed aga näevad, et keegi võib olla naise jaoks veel hullem, kui nemad on.”

Loiri tehtud töö teeb temast staari ka Soome lahe lõunakaldal. Mõned aastad elutöö preemiat jaganud PÖFF-i sangariteks on olnud väärikaid tegijaid, kuid Vesku on välismaine mees, kel oma kindel koht eestlaste südameis.

Turhapuro ekraanile ei naase

Et Uuno Turhapuro võiks kas või veelgi kord kinolinale uuesti ärgata ja kas või oma pensionipõlve lugusid jutustada, seda Vesku ei usu. „Kui me viimase Uuno Turhapuro filmi 2004. aastal tegime, oli Spede Pasanen juba surnud ja film oli kui hüvastijätt temaga. Uue Uuno filmi võiks teha, aga olen sellest teemast väsinud. Mind enam koomika tegemine ei huvita, olen oma tegemistega siirdunud muusikasse,” ütles Loiri.

Loiri aga pole olnud sugugi mingi paadunud naljategija. Tema loometöö nimistusse kuuluvad ka teatrirollid Kalle Holmbergi lavastustes, kus ta on mänginud näiteks Tuomast kuulsaks saanud „Seitsmes vennas” Turu linnateatris. Vesku on kaasa löönud Holmbergi suurejoonelistes projektides, kus lavale jõudsid Dostojevski romaanide dramatiseeringud.

„Negatiivse tegelase mängimine on alati huvitav,” ütles Loiri, „aga kurjust ei tohi liialt esile tuua.” Üks selliseid põnevaid negatiivse värvinguga rolle on Loiril olnud isa roll kuulsas Soome filmis „Vinged vennad”, mis Eestiski suhteliselt menukalt kinos jooksis. „See oli eriti hõrk roll mängida,” ütles rolli esitaja tehtud töö kohta. Ja kuigi Vesku on tegelnud spordiga, harrastanud nooruses mitut ala ja olnud väravavahiks võistlustel, mis küündisid Soome esiliiga mängudeni, on suurel artistil olnud viimasel ajal probleeme tervisega. „Mul oli kevadel tervis nii halb, et ma mõtlesin: nüüd on minu viimane plaat ja viimane film tehtud. Ma olin tollal ratastoolis.”

Nüüd on näitlejal eluvaim tagasi tulnud ja Tallinnas tegi ta väikse paljastuse, tunnistades, et tegi lepingu, mille järgu tuleval suvel mängib veel ühe suuremat sorti filmirolli.

Tallinnas käik paistis Loirile mõjuvat kui akude laadimine. „Tänan miljon korda PÖFF-i auhinna eest,” ütles Loiri Soome suursaadiku korraldatud vastu-võtul ja lubas järgmisel aastal tagasi tulla. Vesku ja PÖFF-i rahva suhtel on tõsine alus.