Tavaliselt ei paku teekonnafilm suurt muud kui autosõitu. „Tee põhja” stsenaarium ei ehita Loiri ja koos temaga autosse pandud Samuli Edelmanni ümber väga palju tegevust. Aga ka Jan Uuspõld saadeti Tartusse hõredavõitu ja segase tegevustiku saatel, kuid hea näitleja teeb inimeste seas ja läbi looduse kulgemisel imet. Isa kehastav Vesa-Matti Loiri ja tema fiktiivne poeg Samuli Edelmann pole erandid, paadunud hurmurid võidavad vaataja südame ja panevad oma autosõidule kaasa elama. Ja mis kõige tähtsam – sellel autosõidul on seekord küll pisike, kuid ometi väärtuslik mõte. Sõidetakse tõe juurde, selgeks tegema, kes need sõitjad tegelikult on.