"Jazzkaar on kasvatanud palju noori džässmuusikuid, et neist võrsuksid professionaalid. Mul on hea meel, et Eesti džäss on sel aastal niivõrd hästi maailmakaardil esindatud. Loodan, et kõik uksed on meie muusikutele avatud," ütles Jazzkaare peakorraldaja Anne Erm.

Ta märkis, et Eesti muusikute laia ilma jõudmisele on kaasa aidanud ka välisriikide ajakirjanikud, kes on üritust kajastama tulnud. "Nende kaasabil saame kõigile teada anda, et meil, Eestis, on niivõrd andekaid muusikuid," lisas Erm naerdes.

"Meid külastanud välisajakirjanikud on vaat et lausa eufoorias: milline festival, milline kava, milline vastuvõtt ja milline linn!" rääkis Erm.

Kõigile midagi

"Jazzkaare eesmärk ei ole tuua rahvani ainult artiste, kes ära tasuksid ja saalid täis tooksid, vaid pakkuda rahvale midagi erilist ja enneolematut," kommenteeris Erm festivali programmi ja tõi näitena Norra vokaalansambli Trondheim Voices, "see oli visuaalne ja maagilne etteaste."

"Sel aastal oli ka näiteks klubiõhtuid noortele, eesotsas Cory Henryga," nentis Erm ja märkis, et Jazzkaare eesmärk on jõuda ka nooremate kuulajateni. Üks viis selleks on Ermi sõnul kodukontserdid. "Kui muusikud juba koju tulevad, siis kuulavad neid ju kõik - väikesed ja suured," lisas ta.

Erm tõdes, et ka välismaalastele pakuvad just enim huvi kodukontserdid. "Väliskülaliste jaoks on uskumatu, kuidas eestlased küll julgevad enda koju kedagi lasta," sõnas Erm ja lisas, et need on kevadjazzil olnud väga populaarsed.

Tänavuse festivali raames toimus üle Eesti ligikaudu 160 üritust. "Tallinnas oli neist umbes 60. See on ikkagi väga muljetavaldav arv," lausus Erm.

Küsimusele, kas nüüd võib jalad seinale visata ja veidi hinge tõmmata, vastas Erm, et paar päeva puhkust, ent siis tuleb juba talvise jazziga tegelema hakata. "Peaesinejad peab ikka varakult ära broneerima, muidu võib ilma jääda," naeris ta.