Nii vaadates ei ole pilt ilus. Isegi kui kriisi lõpp paistab, pole tõsiasi, et meid ootab ees mitu aastat paigaljooksu, just meeldiv. Ometi võib leida ka positiivset. Võtame näiteks riigieelarve, mida viimased kümmekond aastat tehti nii, et igal sügisel anti igaühele 15% juurde ja asi ants. Nii enam ei saa. Tuleb (uuesti) hakata mõtlema sisulistele valikutele ja strateegilistele otsustele. Kes saab, miks saab ja kui palju saab?

Seekordne Möte esitabki küsimusi Eesti struktuurimuutuste kohta. Kust võiks tulla uus majanduskasv? Kuidas edendada eksporti? Mis mõju avaldab majandusele rahvastiku vananemine? Mis hakkab toimuma maailmas? Näiteks Saksa publitsistid Thomas Fischermann ja Mark Schieritz arutlevad selle üle, kas mullideta kapitalism on võimalik. Tallinna tehnikaülikooli professor Karsten Staehr arvab, et paari aasta pärast tasuks Eestil uuesti läbi mõelda oma pensionisüsteemi alused. Briti ökonomist Edward Hugh räägib, mis juhtub siis, kui paljud riigid korraga tahavad järsku eksportima hakata. Praegu on just selline hetk ja Eesti on üks neist suurte ekspordisoovidega maadest. Möte kirjutabki Eesti ekspordist, vaatab, mis seisus oleme, mida arvavad Eesti ekspordi-võimalustest ettevõtjad ja majandusteadlased.