Raamatu autor eelmisel nädalal Vormsi ennu juures külas Foto: Terje Toomistu

Kas Nõukogude hipiliikumist võib ikka nii nimetada? Oli tegu kindla liikumisega?

Tegelikult ei olnud tegu poliitilises mõttes liikumisega, enamasti oli see lihtsalt eluviis, millega kaasnes eriline esteetika. Kui rääkida ideoloogiast, seisnes asi peamiselt vastuseisus vanema põlvkonna hoiakutele. Hipiliikumine algas USA-s ja Lääne-Euroopas 1960-ndate lõpul ja jõudis ruttu, vaid mõne aastaga NSVL-i ja Ida-Euroopasse. Mõlemal poolel protestiti, aga eri asjade vastu. Läänes protesteerisid hipid kodanliku moraali ja ametliku kiriku ja kultuuri vastu, alustati psühhedeelse ja seksuaalse revolutsiooniga ja lähtuti patsifismist. Idas korjasid hipid üles lääneliku stiili, pikad juuksed ja sinised teksased. Aga kirikuga polnud vaja võidelda, sest see oli süsteemiga opositsioonis. Siin polnud eesmärk võidelda kodanliku kultuuri, vaid peamiselt ikka sotsialistliku kultuuri ja elustiili vastu.

Avalehele
2 Kommentaari