Möödunud aastanumbris Liszti „Via Crucis“ albumi eest plaadiauhinna Diapason d’Origa pärjatud gregoriaani ansambel Vox Clamantis on välja toomas üha uusi tervikliku kontseptsiooniga kavasid. Hiljuti kõlas Eestis nende esituses kava „For Love is Strong“, milles ansambel esitles ameerika helilooja David Langi loomingut.

Rääkidas kolmapäeval kõlavast, selgitab ansambli kunstiline juht Jaan-Eik Tulve: „Vinea mea electa - see tähendab minu välja valitud viinapuud ja tekst on otseselt pärit Vaikse nädala liturgiast." Kontserdi kavas kõlab kolme XX sajandi prantsuse helilooja - Maurice Duruflé, Francis Poulenci ja Olivier Messiaeni looming. „Minu meelest võib öelda, et teatud prantsuse heliloojate looming on värvilisem,“ ütleb Jaan-Eik Tulve. „Võiks küsida, miks me seda nii tajume? Ehk on põhjus selles, et kõik kolm heliloojat olid gregooriuse laulu austajad.“

Prantsuse muusikaga on Jaan-Eik Tulve lähedalt kokku puutunud oma õpingute aegu Pariisis ja 1991 aastast on pärit muusikalist laengut andnud elamus Olivier Messiaeni musitseerimisest Pariisis Trinité kirikus. Messiaen tegutses sealsamas kirikus üle 60 aasta organistina ning talle meeldis gregooriuse laulust lähtudes improviseerida. Siin Eestis kasvanuna tundis Tulve Messiaeni laade, neid oli solfedžotundides ikka lauldud. „Ma mäletan seda hetke, kui meie koor lõpetas Trinité kirikus gregooriuse koraali ja Messiaen asetas näpud oreli peale ja tema enda harmoonia hakkaski kõlama.

Esimene akord mõjus jalustrabavalt, seda muusikalist laengut ei saa kõrvutada hilisemate elamustega. Nii et teatud mõttes on Vox Clamantise kolmapäevane kontsert austusavaldus Messiaenile, kes on meie teekonda suunanud.“

Kavas „Vinea mea electa“esitab Vox Clamantis gregooriuse lauluga vaheldumisi prantsuse meistrite mitmehäälse vokaalmuusika näiteid, mis Tulve hinnangul eristub ühehäälsusele keskenduva ansambli tavapärasest spetsiifikast.

"Minu meelest on ühehäälsuse tajumine ja mõtlemine väga oluline. Gregoriaani laulmine on meie ansamblit palju arendanud. Isegi, kui kavas ei ole ainult ühehäälne muusika, ka siis tuleneb lauljate toetuspunkt gregoriaani laulmisest. Minu jaoks on see kvaliteedi näitaja, kas pikemad ühehäälsed lõigud orkestritel, ansamblitel õnnestuvad. Üldiselt valitseb mõtlemine, et seal ei ole justkui mitte midagi mängida. Kummalisel kombel selgub peagi, et kahte nooti üksteise kõrvale panna pole sugugi nii lihtne. Orkester peaks olema võimeline tajuma horisontaalset meloodiat ning oskama suhestuda teistega, see annab muusikale teistsuguse energeetilise liikumise ja tunnetuse.“

Tulve on XX sajandi heliloojate loomingu kõrvale kavasse valinud prantsuse müstiku 14. Sajandil tegutsenud preestri ja helilooja Guillaume de Machaut teose „Le lay de Nostre Dame“. „Machaut teostes kõlavad armastustekstid on tihtipeale palju sügavamad, müstilisemad, religioossemad kui see pealiskaudsel kuulamisel tundub,“ ütleb Tulve. Machaut on kirjutanud palju ajaliselt mahukaid teoseid ning neid tuleks esitada võimalikult originaalpikkuses, et anda muusikasse süvenemiseks aega. „Meil esitavad teost vaheldumisi kolm naislauljat ning oleme küll mõned kordused välja jätnud, aga teos kestab siiski kümme minutit, mis minu hinnangul annab vajaliku ajamõõtme kätte.“

Vox Clamantis näitab kontserdil uue nurga alt Maurice Duruflé motette, kus helilooja on on kasutanud nelja gregooriuse laulu tsitaati. Vox Clamantis annab kuulajatele võimaluse kuulata algseid gregooriuse koraale vaheldumisi Duruflé harmoniseeritud motettidega. „Sellisel moel minu teada ei ole Duruflé loomingut varem esitletud ja see on meiepoolne panus näidata kuulajale, kust pärineb Duruflé loomingu alge, “ tõdeb Jaan-Eik Tulve.

Ansambel Vox Clamantis esineb Niguliste kirikus kolmapäeval 16. aprillil kell 19
Kõlavad:
Guillaume de Machaut - Le lay de Nostre Dame
Maurice Duruflé - 4 motetti gregoriaani teemadel
Francis Poulenc - 4 kannatusaja motetti
Olivier Messiaen - O sacrum convivium