Uusi HIV-i nakatunuid lisandus arvuliselt kõige rohkem Tallinnas
Veel 2010. aastal registreeriti Ida-Virumaal aastas uusi HIV-positiivseid rohkem kui Tallinnas, kuid alates 2011. aastast on Tallinnas nakatumiste esmajuhtusid olnud Ida-Virumaast rohkem. Näiteks registreeriti mullu terviseameti andmeil Ida-Virumaal 122 uut HIV-positiivset, pealinnas aga 138. Valdav osa uusi HIV-juhtusid registreeritaksegi Ida-Virumaal ja Tallinnas – möödunud aastal lisandus kogu Eesti kohta kokku 291 HIV-nakatunut.
Arvestades elanike arvu, on HIV-i levik 100 000 elaniku kohta suurem siiski Ida-Virumaal. Näiteks möödunud aastal registreeriti tervise arengu instituudi vanemteaduri Kristi Rüütli sõnul pealinnas 34 esmast nakatumisjuhtu 100 000 elaniku kohta, Ida-Virumaal oli vastav arv 82.
Viimasel neljal aastal on uued nakatumised Ida-Virumaal järjekindlalt vähenenud: uute juhtude arv jääb nelja viimase aasta jooksul vahemikku 135–122, Tallinnas aga 205–138, kõikudes aastate lõikes kord kasvamise, kord vähenemise poole (vt graafikut). Võrreldes 2011. aastaga vähenes nakatunute arv pealinnas mullu tublisti.
Levib heteroseksuaalsel teel
Kristi Rüütel lisab, et mõlemas piirkonnas on siiski suhteliselt sarnane olukord, arvulise muutuse on põhjustanud uute nakatumiste vähenemine Ida-Virumaal.
Kuigi TAI andmeil on HIV-i levimus süstivate narkomaanide seas Ida-Virumaal oluliselt suurem kui Tallinnas, ei saada nakkust valdavalt enam sugugi narkootikume süstides. Näiteks 2013. aastal sai terviseameti andmeil 325 uuest HIV-positiivsest 53,5% nakkuse heteroseksuaalsel teel, narkootiliste ainete manustamine põhjustas nakatumise veidi rohkem kui viiendikul juhtudel. Enda HIV-i nakatumise põhjust ei teadnud 2013. aastal öelda ligi veerand nakatunuid. Möödunud aastal olid vastavad arvud järgmised: 291 uuest HIV-positiivsest nakatus 42,6% heteroseksuaalsel teel, 18,2% narkootikume süstides ja üle kolmandiku ei teadnud oma nakkuse põhjust.
„HI-viiruse leviku tee on muutunud – domineerima on hakanud seksuaalsel teel levimine,” tõdeb terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Rüütli sõnul rõhutab see senisest veelgi rohkem vajadust edendada turvalist seksuaalkäitumist kogu elanikkonnas.
Ehkki eelmisel aastal vähenes uute nakatunute arv üle pika aja alla 300 – rekordiline oli 2001. aasta 1474 uue HIV-positiivsega –, ei ole rõõmustamiseks põhjust. HIV-i nakatutakse Eestis langustrendist hoolimata endiselt palju, oleme uute HIV-i juhtude arvult EL-is esikohal.
Eestis oli 2013. aastal – need on praegu värskeimad andmed – 100 000 elaniku kohta 24,6 uut nakatunut, kuid näiteks Lätis oli juhtusid 16,8, Leedus 6,0, Soomes 2,9 ja Rootsis 4,8. „Kõige madalamad näitajad olid Slovakkias (1,5) ja Horvaatias (2,0),” võrdleb Rüütel. EL-i ja Euroopa majanduspiirkonna riikide keskmine on 5,8 juhtu 100 000 elaniku kohta, meist eespool on näiteks Venemaa (55,6) ja Ukraina (39,4).
Euroopa Liidus esikohal
„Eesti HIV-i nakatunute iseärasus on see, et enamik ehk 90,8% on nakatunud Eestis,” sõnab Kutsar. Läänemaades on suur HIV-i nakatunute rühm immigrandid.
Kaheks HIV-i puhul kõige olulisemaks probleemiks nimetab Kutsar epidemioloogina esiteks 20–39-aastaste (selles vanuses on kõige rohkem nakatunuid) vabameelset ja nakatumisohtu mittearvestavat seksuaalkäitumist ja teiseks nakatumiskahtlusega isikute hilist analüüsi tegemist, HIV-nakkuse hilises staadiumis diagnoosimist ja ravi alustamist.
Viimati nimetatu on Kutsari sõnul terve Euroopa probleem, millel on peale asjaolu, et ravi alustatakse juba olulise immuunpuudulikkuse staadiumis, ohtlik kaastoime. „HIV-iga nakatunud isik levitab pikka aega viirusi peamiselt seksuaalsel teel oma partneritele ning soodustab viiruste levikut elanikkonna seas,” tõdeb Kutsar.
Aastate jooksul on terviseameti andmeil Eestis HIV diagnoositud 9009 ja aids 434 inimesel.
