Foto: Karli Saul

Kiirtransiidi bussid sõidavad bussiradadel, mis on eraldatud neile ja ainult neile. Autod sinna ei pääse, sest kiirtransiidi bussirajad on muust tänavast barjääridega eraldatud ja kuuluvad üksnes bussidele. Trammisuguseks teeb säärase bussiliigi seegi, et tihtipeale paiknevad kiirtransiidi bussirajad tänava keskel, mitte servades. Seetõttu ei saa autod kõrvalteedelt bussile ette keerata ega selle liikumist aeglustada.

Teine sarnasus trammi ja rongiga on see, et kiirtransiidi bussipeatused kasutavad kõrgeid perroone. Kõrge perroon lihtsustab bussi pääsemist märgatavalt neil, kellel on keerulisem liikuda, näiteks vanematel inimestel, lapsekärudega vanematel või liikumispuudega inimestel.

Kiirtransiidi bussid on isegi ummikukindlamad kui praegused trammid, sest praegu saavad autod mitmel pool siiski trammiteel sõita, aeglustades ka tramme. Kiirtransiidi bussiliiklust kasutavad linnad üle maailma on suutnud bussiliikluse tempo foorituledega sünkroniseerida.

Kiirtransiidi bussipeatused meenutavad veidi metroopeatusi: peatusse pääsemiseks tuleb kasutada sõidukaarti. Siin sobiks Tallinnas kasutada ühistranspordi rohelist kaarti. Ühtlasi oleks inimestel suurem motivatsioon end Tallinnasse sisse kirjutada, mis annaks linnale juurde maksutulu.

„Metroobuss” võiks olla üks võimalus, kuidas parandada näiteks Lasnamäe ühendust kesklinnaga. Järgmisel aastal, kui valmib rekonstrueeritud Gonsiori tänav ja ühissõidukite läbilaskevõime paraneb, on esimene eeldus kiirtransiidi bussiühenduse loomiseks olemas.

Ka trammide variant pole kuhugi kadunud. Tallinna trammivõrk laieneb juba lähitulevikus. Tallinna tänavatel on uued trammid, esimest korda hakkab trammivõrk ulatuma lennujaama ja sadamasse. Seni hõlvamata linnaosadesse laiendamine on kavas, kuid eeldab korralikku finantsarvestust ja kahtlemata ka euroraha kaasamist.

Kiirtransiidi bussiühendused saame ellu viia märksa kiiremini, selle hind on märgatavalt madalam ja kvaliteet sama hea.