Pagulaspoliitika ja võlasolidaarsus on Euroopa uus religioon

Otstarbekuse ja jätkusuutlikkuse küsimusi pagulaspoliitika ei salli – probleemide lahendamiseks piisab kõrgest moraalist.

Euroopa Liit on suutnud suurema osa oma senisest eksistentsist järgida praktilisi majanduslikke sihte ja väärtusi. Piibellikult väljendudes: alguses oli süsi ja teras. Kuid viimaste kriiside valguses on aina enam hakatud eelistama jumaliku tarkuse, kõrge moraali ja ideaalide paradig­mat objektiivsetele ning tihti ka ebameeldivatele asjaoludele.

Sellise mõtteviisi esimene lähtekoht on, et meil (Euroopa Liidul) on õigus ja võime igas fundamentaalses küsimuses otsustada, millist tulemust soovime, laskmata end segada varasematest kogemustest või teaduslikest asjaoludest. Euroopa Liit usub, et majandust saab päästa, jagades raha tublimatelt laisematele. Et rahatrükk on jätkusuutlik viis majanduse konkurentsivõimet suurendada. Et kui pagulasi päästame, siis nende vool viimaks lõpeb.