Ralliäss Markko Märtin (43), kergejõustiklased Andrus Värnik (41) ja Aleksander Tammert (46), legendaarne sõudja Jüri Jaanson (53) ja suusatamise olümpiavõitja Andrus Veerpalu (48). Need on sportlased, kellele Eesti sport on kaua toetunud, liialdades võib öelda, et see viisik moodustas mingil ajal Eesti spordi skeleti. Muidugi mitte ainult nemad, aga nemad ka. Kui palju medaleid on nad võitnud, kui palju rõõmu pakkunud, kui paljudele eeskujuks olnud ja kui paljusid inspireerinud.

Kui panna nende tiitlivõistluste autasud ühte hunnikusse, oleks seal kaks olümpiakulda, kolm -hõbedat ja üks -pronks; neli MM-kulda, kolm MM-hõbedat ja neli MM-pronksi; üks EM-kuld ja üks EM-pronks. Ja kui nüüd korjaksid nad oma medalid ühishunnikust ära, siis nopiks Veerpalu sealt kaks kuldmedalit nii olümpialt kui ka MM-ilt ning mõlemalt võistluselt veel ka ühe hõbeda; Jaanson eemaldaks 19 medalist suisa kaheksa: kaks olümpiahõbedat, MM-kulla, MM-hõbeda, kolm MM-pronksi ja EM-kulla; Värnik saab midagi mõlemasse pihku: MM-kulla ja MM-hõbeda; Tammertile olümpiapronks ja EM-pronks; Märtin võtaks ära viimase auraha, milleks on MM-pronks.