1980. aasta 4. oktoober kujunes Eesti raudteeajaloos mustaks päevaks, sest Balti jaamas põrkas kokku kaks elektrirongi. Saladusloor üheksa inimese surmaga lõppenud õnnetuse ümber oli sütik paljudele teooriatele.

„Piraki, seal nad kokku põrkasidki, laibarodu järel,” kirjeldab 1960.–1992. aastani elektrironge juhtinud Lembit Adamson elavalt. Seisame Balti jaamas perroonil, üheksanda tee kõrval.

Adamson meenutab, et õnnetuse jälgede likvideerimiseks peatati jaamas rongiliiklus 16 tunniks. „Kuramus, mis teil, raudteelastel, viga on,” pahandas tema tuttav, kes tol süngel päeval ühes õnnetuse läbi teinud rongis sõitis. Õnneks oli ta valinud vaguni, mis jäi rongi ninast kaugele.

Mis siis ikkagi juhtus?

4. oktoober oli laupäev ja raudteelastele oluline ka seetõttu, et siis jagati palka. Tasu sai kätte jaama kassast sularahas. Vedurijuht Pjotr Sapunov ja tema abi Aadi Mäe olid tööpostil juba hommikust. Kell 15.01 jõudsid nad taas Balti jaama ja pidid järgmiseks väljuma kell 15.21 üheksandalt rajalt suunaga Vasalemma. Nad tormasid kassasse, et oma teenistus kätte saada. Rongi peale tagasi jõudsid Sapunov ja Mäe kell 15.15 ning hakkasid tehnosüsteeme kontrollima. Paistis, et kõik töötab kui kellavärk. 

Avalehele
163 Kommentaari
Loe veel: