Eesti eriüksus Helmandi provintsis. Kokku on Afganistanis hukkunud üheksa ja haavata saanud üle 90 kaitseväelase. Foto: ARVO JÕESALU / ERIÜKSUS

USA ja Talibani värske kokkulepe näitab, et Donald Trump üritab ligi 19 aastat kestnud sõjale lõppu teha. Kuidas on Afganistan muutnud USA-d ja mismoodi on otsus sõjas osaleda aidanud Eesti diplomaatiat?

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Sven Sakkov märgib intervjuus, et praegu teenivad Tapal koos eestlastega britid ja taanlased ehk täpselt sama koalitsioon, mis omal ajal Helmandi provintsis. „Võime arvata, et see on juhus, aga ehk on siin ka mingi seaduspära,” ütleb Sakkov. Igal juhul on liitlaste toetamine avanud Eesti diplomaatidele USA-s ja Suurbritannias uksi, mis muidu oleksid meie ees suletud.

Sakkovi sõnul tahavad ameeriklased kindlasti vältida Vietnami stsenaariumi, kus pärast USA toetuse kadumist kukkus kiiresti kokku ka Lõuna-Vietnami valitsus. Mõeldav on ka Iraagi stsenaarium, kus Barack Obama oli pärast sõdurite kiiret väljatoomist lõpuks sunnitud uuesti sõjategevust alustama. „Kui suudetakse tõesti Afganistanist viisakal moel välja tulla, siis oleks see Trumpi jaoks suurejooneline rajatähis,” arvab Sakkov.

Avalehele
77 Kommentaari
Loe veel: