Pärnu külje all Tammiste külas sillerdab varakevadine päike ja vohavad märtsikellukeste peenrad. Ago Anderson (44) süütab kummutil küünla ja haarab sahtlist tühja CD-plaadi. „Ma näitan teile, millega ma siin tegelen,” mugistab ta omaette naeru ja tõstab plaadi küünlaleegi kohale. Aegamisi tekib plaadile sulanud ala, järsku puhub Ago sellest läbi, moodustades niiviisi paunja kilest koti. „No ei tea, pean vist väiksemaid banaane ostma, et need sinna mahuksid,” arutleb Ago rohkem omaette. Korraks tundub, et oleme külla tulnud populaarse huumorisõu „Pühapäev Sepoga” osalisele – rahva lemmikule Endel Kellapile, kes rahulikul pärastlõunal oma banaanidega jahmerdab. Intervjuud alustades uurin, kuidas nädalapäevad tagasi sünnipäeva pidanud näitleja uus eluaasta saabus. Selle peale lööb Ago silmanähtavalt särama ja toob külalistele midagi näidata. „See on täiesti uskumatu, aga oma 44. eluaasta esimesel päeval sain ma Endla teatri publiku lemmiku meesnäitleja preemia ja peale selle Pärnu linna teenetemärgi!” Tundub, et näitleja on säärase tunnustuse üle siiralt üllatunud. Räägimegi sellest, mis kaasneb hõivatud teatri-, filmi-, ja seriaalinäitleja eluga, kuidas see mõjutab suhteid ja miks tekib kohati vajadus kaks kätt tasku panna ja tundmatusse sõita.

Avalehele
59 Kommentaari
Loe veel: