Allari hommik algab alati klaasi vee ja parajalt kange kohviga. Foto: Tiit Blaat

„Minu jaoks on jõulud kõige närvilisem ja rabedam aeg. Mul ei ole seda jõulusoolikat sees – jõul ei kõneta mind üldse,” ütleb esmaspäeval, 28. detsembril 50-aastaseks saav Allar Levandi oma Nõmme kodu köögis. Kell on üheksa hommikul. Allar paneb kohvivee tulele, Anna pakib isetehtud plaadikoogi toidukilesse ja kiirustab tippspordikomitee koosolekule. Sõjaväest koju käima tulnud keskmine poeg Armand tuleb korraks teiselt korruselt alla tere ütlema ja kaob siis jälle oma tuppa. Maja on vaikne, õues on kümme kraadi sooja, köögiaknast paistab rohetav muru ning me räägime juubilarist talvelapse ja talialal Eestile pronksmedali toonud Allariga mitte ainult lume puudumisest, vaid olulistest asjadest elus.

Avalehele
250 Kommentaari