Oleme küll tulnud Eestisse kaugemalt, kuid kujunenud kohapeal ühtseks ja kokkuhoidvaks rahvaks. Foto: Ilmar Saabas

Tänavu doktoritöö kaitsnud geneetik Lehti Saag on oma teadustöös keskendunud just eestlaste päritolu uurimisele. „Kui lõpetasin gümnaasiumi, kaalusin, kas minna õppima bioloogiat või arheoloogiat. Otsustasin siiski bioloogia juurde jääda, kuid käisin arheoloogia ainetes. See paneb kaks ala kokku, sest bioloogia meetoditega saab infot väga ammu toimunu ehk põhimõtteliselt arheoloogia kohta,” selgitas Saag. Kogu maailmas on arheogeneetika viimastel aastatel plahvatuslikult arenenud. Kui viis aastat tagasi baseerusid vana DNA-d käsitlevad teadusartiklid tihti ühe-kahe iidse inimese DNA-l, siis nüüd avaldatakse artikleid, milles analüüsitakse juba kümnete või sadade muistsete inimeste geeniandmeid.

Saag otsustas uurida Eesti ala muistsete inimeste geeniandmeid. „Kes siis veel peaks eestlasi uurima, kui mitte eestlane ise,” ütleb ta. Arheoloogia ainete õppimise ajast olid tal arheoloogidega hea side ja kui Saag palus neil loovutada luumaterjali, olid arheoloogid nõus. Asi on selles, et väga vanad luuleiud pole kuigi suured, aga DNA-uuringu käigus luutükk lahustatakse.

Avalehele
248 Kommentaari
Loe veel: