Kogu elu on Epp töötanud rahvusringhäälingus. Ometi teatas ta Tartu ülikoolis ajakirjandust õppides kohe esimeses televisioonitunnis resoluutselt (lootes, et edaspidi neis tundides osalema ei peagi), et tema kindlasti televisiooni tööle ei lähe. Ometi juhtus, et pärast esimest kursust läks ta 1997. aasta suvel „Aktuaalsesse kaamerasse” praktikale. „Pildi ja heli maagia, emotsioonid ja inimesed, kes seal töötavad, tõmbasid mu kohe endasse. On teatud sort inimesi, kellele televisioon naha vahele poeb – tele on ju näiteks väga meeskondlik – ja mina olen kindlasti üks neist.”

Täditütar, endine ajakirjanik ja nüüdne poliitanalüütik Kadri Liik oletab, et ehk otsustas Epu erialavaliku see, et seitse aastat vanem Kadri oli ajakirjandust õppinud ja pakkus keskkoolis käivale sugulasele tollases Hommikulehes kaastöö tegemise võimalust. „Tal oli muidu kange kiusatus ka füüsikaõpetajaks hakata, see oli tema teine valik ja ta sai mõlemale erialale sisse,” meenutab Kadri. „Mulle meeldib see, mis ta teles teeb. Telemeedium on armutu, aga Epp mõjub hästi. Ja ma hindan tema pühendumust. Ta peatus vahel Londonis minu juures ja olen tänu sellele näinud, kuidas ta töötab – kui põhjalikult, parimal võimalikul viisil. Tunnen Epus ära kunagise iseenda, kui olin Moskvas ajakirjanik.”

Epu elukaaslane Hannes nõustub: „Kui Epul on päev, mil lugu tuleb teha, siis see ongi loo tegemise päev ja lugu tehakse – pole mõtet vaielda – viimase antud minutini. Ligi 20 aasta pikkuse vaatluse tulemusel võin julgelt kinnitada, et maailmas kõige enam tööd tegevad inimesed on ametis televisioonis.

Avalehele
14 Kommentaari
Loe veel: