Lätlased kümme aastat tagasi 18. novembril Riias iseseisvuspäeva pidustustel, mil riik tähistas 90. sünnipäeva. Foto: INTS KALNINS/Reuters

Läti keelt oskav Eesti luuletaja Margus Konnula ehk Contra, Läti Delfi peatoimetaja Ingus Bērziņš ja Tartu ülikooli teadur ja end Lätis sündinud eestlaseks nimetanud Ilze Tālberga on kõik Lätiga seotud eri moel, kuid tunnevad meie lõunanaabreid kahtlemata läbi ja lõhki. Nende kaasabil sündis homse Läti 100 aasta juubeli puhuks väike Läti tähestik, kust saab selgeks, millised märksõnad seostuvad neile Lätiga.

Võtame näiteks nimepäeva. Erinevalt eestlastest pööravad lätlased nimepäevadele suurt tähelepanu. „Kasvõi Valmiera bussijaama jõudes on suure ekraanilt kohe võimalik lugeda, kelle nimepäev parasjagu on,” räägib Konnula. „Väidetavasti tähistatakse nimepäeva seal isegi suurejoonelisemalt kui sünnipäeva.” Lätis üles kasvanud Tālberga kinnitab, et nimepäev on Lätis kindlasti sama tähtis kui sünnipäev. „Seda tähistatakse samamoodi kui sünnipäeva – ikka lillede, õnnitluste, kingituste ja tordiga. Kehtib kirjutamata reegel, et nimepäeval võivad külalised tulla kutsumata,” selgitab Tālberga.

Mõeldud on ka neile, keda on õnnistatud mingi originaalse nimega või kelle nime pole lihtsalt kalendrisse lisatud. „Nemad saavad oma nimepäeva tähistada 22. mail,” sõnab Tālberga.

« Avalehele 2 Kommentaari