Ateljeed sisse seades lähtus Kadri vitste ja pendli abiga paika pandud jõukohtadest. Rauno Volmar

„Kui 1989. aasta uusaastaööl siia kolisime, siis oli see ärklikorrus peaaegu tühi. Kunstnikule on selline ruum väga tänuväärne, sest võimaldab ise kõik luua,” meenutab ehtekunstnik Kadri Mälk (61), kuidas algas elu Tallinna vanalinna katusekorruse korteris.

Selle korteri leidmist võrdleb ta jumala anniga. „Tollal polnud selliseid portaale nagu nüüd, otsisin kuulutuste järgi ajalehtedest. Siis vahetati kortereid, mitte ei ostetud ega müüdud,” ütleb ta. „Olen paras numeroloog ja kui nägin lehekuulutuses telefoninumbrit, kuhu selle paiga asjus helistada tuli, siis mõtlesin kohe: selge, see on õige, pole vaja isegi kohale minna.”

« Avalehele
Loe veel: