Maris Meiessaar Foto: Karin Kaljuläte

Sel nädalal tiirles teadusuudiste portaalides teade sellest, et pole võimatu, et universum on justkui hologramm dokumendil – kolmemõõtmeline kujutis kahemõõtmelisel tegelikkusel. Nii kõrge pilotaaži füüsikast ega matemaatikast midagi aru saamata ja üksnes asja poeetilist aspekti tajudes tervitan seda uudist siiski suure rõõmuga, sest see näitab, et teadlastel on parem kujutlusvõime ja rohkem julgust kui lamemaalastel. Kui lamemaalased on veendunud, et maakera on lame, siis lameuniversumlastest teadlased arvavad, et lame on absoluutselt kõik, sealhulgas lamemaalased ja planeet, millel elame.

Kui see ei ole elegantne paikapanemine, siis ma ei tea, mis on. Well played, teadlased! Jään ootama teadusuudist selle kohta, et maakera sees on teine, suurem maakera, ja selle kohta, et universumi lõpus on kohvik.

PS. Palju õnne ja jõudu noore teadlase preemia võitjatele, keda tänavu on esimest korda ühe asemel koguni kolm: Eesti geenivaramu asedirektor Tõnu Esko, valgussähvatuste uurija Heli Lukner, kes sai preemia teadusliku mõtteviisi aktiivse levitamise eest, ja Maksim Jenihhin (IT-teadlase eripreemia). Uhke värk!